Toeta

Sotsiaalia

  • Post-sõnastik XLIII – loomaõudus
    „Must lammas“ (2006) on musta komöödia elementidega mängiv algupärane õuduslugu, mis samal ajal peegeldab ometi ka filmist filmi korduvaid situatsioone ja lahendusi.
    Kaader filmist

    Post-sõnastik XLIII – loomaõudus

    Looma ja inimese vahel arenevad tänapäeval kummalised suhted. See võib olla kartliku metslooma ja seenelise põgus kohtumine metsasihil, mille juhuslikkust aitab edaspidi kompenseerida linnainimeste lemmikloomandus, loomaaedade külastused, loomi kujutavad mänguasjad jms. Industriaalne loomapidamine lisab tänapäeva inimühiskonna ja loomade suhtele eraldi tumeda…
    Janek Kraavi
    5 minutit
  • Esinemise summutamine, liberalism ja üliõpilased
    Robert Simpson: „Paljud esinemise summutamise juhtumid on puhtalt ideoloogilised võimuhaaramised, „ideoloogilised“ kõige halvustavamas mõttes. Aga mitte kõik juhtumid. Näiteks kasutatakse esinemise summutamist mõnikord holokausti eitajate kontrollimiseks.“
    Merike Reiljan

    Esinemise summutamine, liberalism ja üliõpilased

    Robert Simpson: „Peame nii asutuse kontekstis kui ka ühiskonna tasandil tegelema tagajärjepõhise hindamisega.”

    Alex Davies
    6 minutit
  • Filosoofia kasu ja kasutus riigikohtu lahendites
    Erinevalt Ameerika Ühendriikidest ei ole pidanud Eesti kohus arutama abordi lubatavuse, usulistel põhjustel üldhariduskohustuse vähendamise, rassilise diskrimineerimise või eutanaasia lubatavuse ja paljude muude seesuguste küsimuste üle. Protestijad ülemkohtu ees 2015. aastal.
    Wikimedia Commons

    Filosoofia kasu ja kasutus riigikohtu lahendites

    Kui õiguse kõige tähtsam allikas on kohtunike endi loodud pretsedendid, siis on neil palju suurem vabadus toetuda oma argumentatsioonis õigusvälistele allikatele.

    Mats Volberg
    7 minutit

  • Üks roll

    „Vanale hallile raamatukoile / Poeg sündis – tähenärija. / Elutargale vanatoile / Niiöelda troonipärija. / Poeg tuli igerik, sõge ja saamatu. / Numbreid ei noki ja tähti sööb vähe. / Vana sööb üksinda terve raamatu, / Seni kui noor nosib tühise tähe“ – nii algab Ilmar Trulli luuletus „Raamatukoi ja tähenärija“ (1998).
    Eestlased on raamatu(koi)rahvas ja seda tõestavad ka rahvusvahelised uuringud. Möödunud nädalal avaldatud uuringu järgi on…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Sünapside ja emaplaadi mükoriisa
    Fantoomplatvorm „Uni“, Peeter Lauritsa ja Andres Lõo näituselt „COMING SOON – Utoopiline eelmäng“

    Sünapside ja emaplaadi mükoriisa

    Kuna taimedel on intellekt ja teadvus, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega.

    Peeter Laurits
    9 minutit

  • Kas uus tehnoloogia loob ka uue inimese?

    Iseäranis palju kohtab roboteid ühismeedias, mille eesmärk on vähemalt sõnade järgi inimeste läheduse suurendamine ja otsedemokraatia tugevdamine.

    Kirjanik, luuletaja ja üldse tore inimene Viivi Luik on öelnud nõnda: „Pole mingit vahet, kas oled kuus või kuuskümmend, kõik on ikka alles ees!“ Selles vahvas ütlemises on peidus teatud paradoks. Nimelt tahame inimestena võimalikult palju teada tulevikust, ajast, mis alles ootab meid…
    Margus Laidre
    8 minutit
  • Legend Mart Laarist ja heinarõugud
    Majandusinimesed on sarkasmiga pooleks väitnud, et Euroopa talumajandus on tegelikult maastiku dekoratsioon, mida peetakse üleval peamiselt linnade poolt genereeritud rahadest, et linnast välja sõitev inimene võiks nautida vaadet õitsvatele põldudele ja armsatele vissimuudele.
    Goodfreephothos.com

    Legend Mart Laarist ja heinarõugud

    Rootsis peavad kommuunid talusid üleval, et lastel oleks võimalus näha siga, lammast ja hobust ning juua värskelt lüpstud piima.

    Aimar Ventsel
    7 minutit

  • Pärandikirju VI – Kordamine, see tarkuse ema ja traditsioonide konservant

    Traditsioonid püsivad suuresti rituaalsel kordamisel, näiteks tekstidesse või muusikasse talletatud märgiliste sõnumite ja sümbolite taasesitamisel. Vabariigi aastapäeval loeme ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“ ning kindlasti kõlab sel päeval vähemalt üks kord Heino Elleri „Kodumaine viis“, tantsupeod lõpetame traditsiooniliselt Anna Raudkatsi „Tuljakuga“, viimaste aastate laulupeod aga Peep Sarapiku viisistatud Juhan Liivi luuletusega „Ta lendab mesipuu poole“. Vabas ühiskonnas sünnivad seda sorti traditsioonid ja rituaalid inimeste siiramate emotsioonide…
    Marju Kõivupuu
    4 minutit

  • Eesti õppekeelele üleminekust keelejärelevalve pilgu läbi

    Ida-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal on ligi 1800 haridustöötajat, kelle riigikeeleoskus ei vasta kehtestatud nõuetele.

    Vene kooli üleminekust eestikeelsele õppele on räägitud 1990ndate algusest: protsess pidi algama 1993. aastal ning aastaks 2000 pidi üldhariduskool töötama ainult eesti keeles. Enam kui kakskümmend viis aastat kestnud arengust (või pigem paigalseisust) võib järeldada, et vene kool iseenesest, ilma konkreetsete meetmete ja riigi toetuseta eestikeelseks ei muutu. Valimiste lähenedes on…
    Ilmar Tomusk
    5 minutit

  • Üks roll

    Mida tähendab XXI sajandil kunstimetseenlus?
    See, et Eestis liigub eraraha kultuuris pigem vähe – ja seda suuresti sellistele algatustele vastu töötava maksusüsteemi tõttu –, pole mingi saladus. Seega tuleb ilmselt võtta, kust vähegi annab, näiteks reklaamitööstuselt.
    Arvatavasti on enamikul meeles varakevadine „Eesti laulu“ finaal, mille vahenumbris kõlas Leslie Da Bassi lugu „Naine“ Evelin Võigemasti jt esituses: „Ma olen naine / Ja mulle igavesti tunduma jääb / Et peegel valetab /…
    Ott Karulin
    3 minutit
Sirp