Toeta

Sotsiaalia

  • Kuidas defineerida Bart Simpsonit?
    Kui Homer palub Marge’ilt, et too defineeriks Barti, siis on tegemist diversiooniga, kõrvalepõikega sellest, millest tahetakse rääkida ning millest on tarvis rääkida. Homeri palve Bart defineerida on küsija kõrvalejuhtimine probleemidelt millelegi, mida ei ole tarvis küsimuse alla seada. Jean-Paul P.G. / CC

    Kuidas defineerida Bart Simpsonit?

    See, mida tõejärgsusena kirjeldatakse, on kõige lihtlabasemate faktide eitamine, faktide, mis ei ole isegi mitte sotsiaalselt konstrueeritud, mida saaks seetõttu kahtluse alla seada ja dekonstrueerida.

    Ott Puumeister
    7 minutit

  • Hilinemise ajalugu

    Pole olemas kõikehõlmavat esteetikateooriat ega ka universaalseid esteetilisi kriteeriume.

    Prantsuse filosoofi, esteetiku ja germanisti Marc Jimenezi monumentaalne ajalooline ülevaateteos „Mis on esteetika?“ ilmus originaalis kakskümmend aastat tagasi. Jimenez määratleb esteetika ja kunsti suhte hilinemise kaudu, väites, et esteetika jääb alati hiljaks võrreldes kunstis toimuvaga. „Mis on esteetika?“ tõlge eesti keelde on samuti mõnevõrra hiljaks jäänud, on ju viimase kahekümne aasta kunstifilosoofilised diskussioonid jõudsalt edasi…
    Kristiina Reidolv
    6 minutit

  • Hea kultuuriminister

    Riik keskendub aina enam oma institutsioonide rahastamisele ning aastaid tegutsenud eraalgatused peavad jätkuvalt kulkale lootma.

    Indrek Saar seisab järgmisel nädalal kultuuriministrina kolmandat korda riigikogu ees, et anda aru valdkonna keskse poliitikadokumendi „Kultuur 2020“ täitmise edusammudest. Jääb vaid üle loota, et rahvasaadikuil on tahet ja mahti kultuuriministeeriumi aruanne enne põhjalikult läbi töötada ning esitada küsimusi, millest aimub sisulist huvi ja strateegilist mõtlemist.
    Kultuuriminister võib end igal juhul…
    Ott Karulin
    6 minutit
  • Teekond hoolivama ühiskonnani
    Inimkeskne sotsiaalteenus eeldab mõtte- ja tegutsemisviisi, kus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutajais nähakse võrdset partnerit teenuse planeerimisel, arendamisel ja järelevalve teostamisel veendumaks, et see vastab nende vajadustele. Fotol autori juhitud kaitstud töö teenuse koosloome töötuba.
    Erakogu

    Teekond hoolivama ühiskonnani

    Eestis on väga tugev idufirmade ökosüsteem, samasugust on meil vaja ka sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks.

    Rasmus Pedanik
    6 minutit

  • Üks roll

    Mis on ühist Jelena Orehhoval, Kalev Talustel, Tom Bransonil ning Annie Porteril? Loomulikult on tegemist kuulsate autojuhtidega.
    Sellest on möödas juba üle kahekümne aasta, kui Los Angelese linnaliinibussi igapäevane reisija Annie Porter pidi ületama isiklikud hirmud ja võtma vastutuse terve bussitäie eest. Ta istus haavata saanud bussijuhi asemel rooli eesmärgiga mitte lasta spidomeetri näidul langeda alla 80 km/h. Kui see juhtunuks, lõhkenuks pahalase bussi sokutatud pomm. Õnneks lõppes…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja
    Savisaar on kindlasti suurmees, kuid mitte suurmees, kes oleks saanud ellu viia oma poliitika ja nägemuse, vaid kes tegi tahtmatult nii palju selleks, et tema rahvusliberaalsete poliitiliste vastaste nägemus saaks ellu rakendatud.
    Youtube.com

    Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja

    Meie riigist on paljuski tänu Savisaare äraspidisele mõjule saanud stabiilne ja kindlalt läände ankurdatud demokraatia.

    Tõnis Saarts, Tlü ühiskonnateaduste instituut
    6 minutit

  • Nelikümmend – ühes või üheta?

    Lõplike olenditena kõnnime me üürikese miski ja üüratu eimiski demarkatsioonijoonel.

    Omamaiseid ja algupäraseid filosoofia­alaseid teoseid ei ilmu meil just väga sageli, ning ka filosoofilised essee- ja artikli-kogumikud ei ole ses suhtes erand. Kõik, kes filosoofiaga veidigi põhjalikumalt kokku on puutunud, teavad, et meie omakeelne traditsioon selleski valdkonnas on üsnagi õhuke. Seda enam on tervitatav, et Leo Luks, ühena vähestest, on selles osas seisnud juba…
    Margus Vihalem
    6 minutit
  • Euroopaliku kõndimise isepära

    Euroopaliku kõndimise isepära

    Kõnekäänd ütleb, et muusikast kirjutada on nagu arhitektuurist tantsida. Sama võiks öelda ka kõndimisest filosofeerimise kohta. Kõndimine näib olevat puhtkehaline tegevus, filosoofia aga kuuluvat intellekti pärusmaale. Kui neil üldse mingit ühisosa saab olla, siis ei tõota see esmapilgul midagi eriti viljakat.
    Ometi…
    Eik Hermann
    7 minutit

  • Liberalismi hukk ja tulevikulugu

    Algoritmid võivad inimese soovidest ja käitumisest olla teadlikumad kui inimene ise.

    „Homo Deus: A Brief History of Tomorrow“ („Homo deus: tuleviku lühiajalugu“) on Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari tulevikumõtiskluste kogum. See on omamoodi edasiarendus tema eelmisest raamatust „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“, mille eesmärk oli anda ülevaade inimajaloost. Süvitsi ajaloo, psühholoogia, tehnoloogia ja eriti tehis­intellekti ning sünteetilise bioloogia arengut tundvale inimesele pakub see raamat vähe uusi…
    Allan Aksiim
    6 minutit
  • ,

    Üks roll

    Eesti kirjanduse väli uueneb jõudsalt. Paljud algatused ei olegi põrganud märkimisväärsetele takistustele – küllap ütleb see midagi rõõmustavat ühiskonna vaimse olukorra kohta. Näiteks: hästi on käima läinud kirjanikupalga projekt, äsja loodud Tallinna Kirjanduskeskus annab loodetavasti uue hoo Eduard Vilde ja Tammsaare muuseumile, enam on väärtustama hakatud toimetajaid, kriitikuid, mõttekirjandust.
    Ka Tartu saamine UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal oli sündmus, mille virgutavat mõju Tartu ja Eesti kirjanduselule saame lähiaastail kindlasti…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
Sirp