Toeta

Sotsiaalia

  • Inimloomus ja valge mehe mäss
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Inimloomus ja valge mehe mäss

    Viimaste aastakümnete totaalseks ja tihti ka totalitaarseks muutunud „uus vabastusliikumine” on leidnud kõigi või peaaegu kõigi maailma hädade süüdlase.

    Jaan KAPLINSKi
    4 minutit
  • Uue sajandi patuoinad
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Uue sajandi patuoinad

    Trumpi üks võimalusi on leida patuoinad, keda ohverdades võib loota uuele algusele.

    Gustav Kalm
    4 minutit
  • Valimised võitsid robotid
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Valimised võitsid robotid

    Kognitiivne dissonants loob tüdinute ja solvunute seltskonna, keda ei seo ühiskondliku lepinguga enam miski ja kelle edasised sammud pole ennustatavad.

    Anto Veldre
    6 minutit
  • Paaviani poliitika
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Paaviani poliitika

    Kui rääkida asjadest nii, nagu nad on, on kogu Trumpi „ausus ja tõde“ kokkuvõetav ühte lausesse: „Me oleme loomad.“

    Anders Härm
    8 minutit
  • Donald Trump ja poliitika tagasitulek
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Donald Trump ja poliitika tagasitulek

    I
    Mõne aja eest diagnoosis Marek Tamm Memokraadis Eesti poliitilist olukorda kui „poliitikast väljumise poliitikat“.1 Selle määratlusega tähistas Tamm võimuerakondade „sihikindlat (võimalik, et ositi ebateadlikku) tegevust erinevate eluvaldkondade depolitiseerimisel“. Poliitilisi otsuseid ei arutatud enam kui eetilist, ideoloogilist või väärtuspõhist valikut, vaid kui administratiiv-tehnilisi…
    Aro Velmet
    8 minutit
  • Eliitkoolide laste vanemad kui kihistava süsteemi taastootjad
    Kuivõrd eliitkoolid on avalik-õiguslikud haridusasutused, peaks seal õppimine olema realistlik perspektiiv erisuguse taustaga lastele – ka nendele, kelle vanemad ei saa neid keset tööpäeva tasulisse eelkooli sõidutada.
    Sille Annuk / Postimees / Scanpix

    Eliitkoolide laste vanemad kui kihistava süsteemi taastootjad

    Olgugi et praegusi koolikatseid kritiseeritakse, puudutab kriitika enamasti katsetel esinevaid küsitavusi lapse „tõeliste annete“ väljaselgitamisel, mitte seda, et nii väikeste laste testimine iseenesest ebamoraalne oleks.

    Sandra Haugas
    7 minutit

  • Üks roll

    Guyanas sündinud ja Ühendkuningriigis üles kasvanud Gina Miller on Londoni investeerimisfondi SCM Private juht ja kogenud filantroop. Ise on ta end nimetanud parajaks töö- ja adrenaliinisõltlaseks. Milleri heategevusfond on 2009. aastast väikestesse ühiskondlikesse ettevõtmistesse panustanud üle 136 000 naela ning tema viimase aja võrgustik WeAreTheCity vahendab naiste tööellu puutuvat informatsiooni. Läbipaistev asjaajamine on olnud tema eesmärk nii abikaasaga investeerimisfondi luues kui ka 2012. aastal aususe ja õigluse nimel korraldatud kampaanias. Sellega…
    Maria Mölder
    3 minutit
  • Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel
    Mart Kadastik, Nüüd ma siis kirjutan. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2016. 399 lk.

    Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel

    Kadastiku suhtumine palgalistesse ajakirjanikesse on pehmelt öeldes põlglik (kasumi teenimise töövahendid), erandiks on koos temaga kollaseid projekte käivitanud tegelased.

    Kaarel Tarand
    8 minutit
  • Mitme näo ja nimega meediategelane
    Kadastiku hing on katki. Äkki pidanuks Kadastik seisatama Tartu Lõunakeskuse juures? Jälgima, kuidas endine julge-olekuohvitser Anti Talur näpitsate, kruvikeeraja ja tangidega katkist ust parandab. Küsinud nõu. Hingi saab ju parandada.
    Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix

    Mitme näo ja nimega meediategelane

    Kadastik oli KGB andekas tööriist, üks parimaid Eesti NSV ajakirjanikke, kellest repressiivorgan üldse unistada võis.

    Mart Soidro
    8 minutit
  • Mis nüüd saab?
    Protest Trumpi vastu Washington DCs
    .Ted Eytan / Wikimedia Commons

    Mis nüüd saab?

    Ajalugu iseenesest ei kordu, ent ometi näivad seal olevat teatavad sisseehitatud tsüklid ning võib-olla on üks tsükkel nüüd jälle asendumas teisega

    Margus Ott
    4 minutit
Sirp