Toeta

Sotsiaalia

  • Iisraeli ja Palestiina konflikti kaitsedemokraatlik katekismus
    Kui alla anda, võib üles kasvada terve põlvkond noori, kes on demokraatlikest protsessidest võõrandunud, näinud enda ees lahti rullumas kahepalgelisuse võidukäiku ning kõige lõpuks ka onude poolt paika pandud: tea oma kohta, vasaknolk, stalinistlik hälvikaktivist! Pildil noored Tallinnas Iisraeli tegevuse vastu meelt avaldamas.             
    Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Iisraeli ja Palestiina konflikti kaitsedemokraatlik katekismus

    Selle asemel et vaadata Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolisest, moraalsest või õiguslikust vaatenurgast, on see Eestis julgeolekustatud. Sellega on ohtu sattunud demokraatlikud printsiibid.

    Gregor Mändma
    5 minutit
  • ,

    Muutumine murtud Maal

    Muutumise entusiaste kohtab kõiksugu radadel, rõhuasetusega kogukondadel, majandusmudelitel, ökoloogial, psühholoogial jne.

    Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma ja keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kiirelt muutuma, ei tundu kohane oodata, et…
    Raiko Rajandu
    3 minutit
  • Linkola nurjatu küsimus
    Inimkonna taristu kaalub rohkem kui kogu planeedi taimed, loomad jm organismid kuivalt kokku. Epp Margna illustratsioon Pentti Linkola raamatust „Nurjatu küsimus“.

    Linkola nurjatu küsimus

    Priit-Kalev Partsi, Madis Vasseri, Leonhard Koorti, Juhan Javoiši ja Kaupo Vipi vestlusring ökofilosoof Pentti Linkola raamatu „Nurjatu küsimus“ esitluselt 26. septembril Eesti Loodusuurijate Seltsis.

    Priit-Kalev Parts
    11 minutit
  • Immanuel Kant ja inimese piirid
    Kui Kanti esteetikas on loodus esmatähtis, siis pärast Kanti kujunes esteetika peamiseks objektiks inimkätega tehtud kunstiteos.     
      Piia Ruber

    Immanuel Kant ja inimese piirid

    Terviku tähtsustamine looduse tunnetamisel ning looduse mõjuga seotud ilu- ja ülevustunde väärtustamine teeb Kantist tänapäeva keskkonnahoiu ja keskkonnapsühholoogia valguses huvitava mõttepartneri.

    Joonas Hellerma
    8 minutit
  • Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid
    Gazas toimuv on langenud kokku julgeolekuohu esiletõusuga Eestis, mis pole kindlasti Palestiina toetamiseks soodne olnud. Meediakajastuses on lähtutud riigi geopoliitilisest lojaalsusest USA-le. Tagajärjeks on arusaam, et toimuv on meie jaoks kauge ning küllap on Iisraeli tegevus õigustatav. Pildil palestiinlased Iisraeli pommirünnaku tagajärjel hävinud kodust isiklikke asju otsimas.      
     Apaimages / SIPA / Scanpix

    Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid

    Euroopa on teinud suure vea, otsides süüst vabanemist oma ajalooliste kuritegude eest osalusega tänapäeva kuritegudes.

    Martin Aidnik
    5 minutit
  • Toolide mäng

    Toolide mäng

    Kodune akadeemiline kapital, nii otseselt rahaline kui ka tõus ametiredelil ja prestiiž, sõltub koostööst riigi­võimuga. Võim kultiveerib konformismi, sõjahüsteeria eemaldab individuaalsuse ja originaalsuse eeldused.

    Ahto Lobjakas
    8 minutit
  • Miks vajab maailm antropolooge?

    Miks vajab maailm antropolooge?

    Tim Ingold: „Antropoloogia ei ütle sulle seda, mida teada tahad; ta lööb kõikuma ka need alustalad, milles olid eelnevalt kindel … nii et sa võid lõpuks teada vähem, kui alustades, kuid olla siiski targem.“

    Keiu Virro
    5 minutit
  • Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul
    Näeme üle piiri minevat obstruktsiooni riigikogus, katseid valimistulemuste legitiimsust kahtluse alla panna, verbaalseid rünnakuid kohtusüsteemi vastu, vägivaldsust ja vägivallale üleskutsumist meeleavaldustel jne. Pildil vaevatud koalitsioonierakondade esindajad Mario Kadastik, Liina Kersna ja Juku-Kalle Raid riigikogu istungil.       
    Piret Mürk / ERR / Scanpix

    Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul

    Afektiivne või emotsionaalne polariseerumine on Eestis nii tugevaks läinud, et EKRE ja Reformierakonna toetajate vastastikune antipaatia ületab isegi USA vabariiklaste ja demokraatide oma.

    Tõnis Saarts
    10 minutit
  • Gulag kestis edasi ka pärast Stalinit

    Gulag kestis edasi ka pärast Stalinit

    On arvatud, et just Anatoli Martšenko märtrisurm oli Mihhail Gorbatšovile viimaseks tõukeks langetada otsus vabastada kõik poliitvangid.

    Viktor Niitsoo
    7 minutit
  • Rahvusülikoolist eestikeelseks ülikooliks

    Rahvusülikoolist eestikeelseks ülikooliks

    Erki Tammiksaare raamat Tartu ülikoolist on kohustuslik kirjandus kõrgkoolide juhtidele ning kõrgharidus- ja teaduspoliitikaga tegelejatele.

    Tõnis Liibek
    8 minutit
Sirp