Varem nähti probleemi puudega inimeses: teatud funktsiooni puudumise tõttu ei osale ta ühiskonnas nagu teised. Liikumispuudega inimene ei käi tööl, poes või trennis, sest ta ei saa trepist üles ja alla; nägemispuudega inimene ei loe üüriarvet või kooliõpikuid, sest ta ei näe; kuulmispuudega inimene ei osale seminaridel, sest ta ei kuule; vaimupuudega inimene ei kuula uudiseid, sest ta ei mõista keerulist teksti. Puue on sellise arusaama…
Kui isa tagasi koju tuli, leidis see kumminui omale koha vanemate magamistoas põdrasarvedest nagis. Piisas, kui emb-kumb mu vanemaist meile vennaga selle nuia olemasolu meelde tuletas, et parajasti käsil ulakus hetkega lõppeks. Nuia valu ma kunagi tunda ei saanud, aga hirm teadmisest, et see on olemas, püsis veel hilisteismelisenagi.
Üsna pea, kui koolis juba ka Eesti lähiajalugu õpetama hakati, sain muidugi teada, et isa meisterdas selle nuia…
Seekordne Sirp vaatleb erivajadustega inimeste suhet kultuuriga.
Lavastaja Jaanika Juhanson rõhutab lavakunsti ja erivajadustega inimeste temaatikat käsitlevas vestlusringis: „Peab loobuma kiusatusest üldistada – puue pole iseloomujoon. Nagu nägijate hulgas, on ka pimedate ja vaegnägijate seas erisuguse intelligentsitaseme, temperamenditüübi ja kultuuritaustaga inimesi.” Brigitta…
Kui tarbimine väheneb, siis majandus ei kasva, mis on suur häda ja õnnetus. Majanduskasv on see püha lehm, mille nimel oleme valmis ületama mitmekordselt maailma kandevõime ning laenama ressursse ja keskkonnaseisundit oma lastelt, lastelastelt ja lastelastelastelt. Maailma üheks mõjukamaks majandusteadlaseks peetava Paul Krugmani arvates on just tarbimise riiklik stimuleerimine selleks juuksetutiks, mille abil riike majanduslangusest välja sikutada. Jätame siinkohal analüüsimata, kas õigus on Krugmani koolkonnal või…
Pool sajandit hiljem on see poleemika muutunud kohaliku ajakirjanduse veergudel peamiselt diskussiooniks humanitaaride majandusliku võimetuse üle.
Sirp heidab pilgu sinna, kus tihti vastandatud humanitaar- ja reaalteadused põimuvad.
Näiteks kirjutab Raivo Kelomees näituse „Rhizope” puhul hübriidse kunsti mõistest, mida „kasutatakse seoses interdistsiplinaarse kunstiga viimased…
Loosungeid on ka märksa krõbedamaid: „FIFA, go home, Fuck you FIFA, FIFAšistid!”, aga ka „Vajame FIFA tasemel haiglaid ja koole, mitte staadione!”. Viimane lause kõlab mõistlikult. Eriti kui täheldada, et pallivõistluse ettevalmistamiseks kulus sel suure ebavõrdsusega maal 14 miljardit USA dollarit, rohkem kui iial varem, ja et kaheteistkümnes MMi mängudega linnas tuli ehitada või renoveerida vähemalt 40 000 vaatajat mahutav staadion.
Seda ka Manause linnas Amazonase vihmametsa keskel,…
Mortimer on leidnud suurepärase, nutika võimaluse, kuidas ajarännu idee paeluvust ja võlu ära kasutades jutustada keskaja ajaloost. Tema raamat kujutab endast midagi meelelahutusliku ja akadeemilise käsitluse vahepealset. Erinevalt nn traditsioonilisest akadeemilisest ajalookirjutusest ei ole ajarändaja käsiraamatu autoril vaja püstitada uurimisprobleemi, analüüsida, tugineda moodsatele teooriatele vms. Teejuhi ülesandeks on ennekõike tutvustada, juhatada ja juhendada, see peab pakkuma rändajale kasulikke näpunäiteid parimal viisil toimetulekuks. Niisugune mänguline vorm annab…
Suurem osa raamatust siiski nii suurte ja põnevate liinidega ei tegele. Enamik mahust on igati loomulikult pühendatud empiirilise materjali esitlemisele ja analüüsimisele. Arheoloogiline leiuaines on jagatud suurtesse teemaplokkidesse – elukohad ja majapidamine, põhielatusallikad, käsitöö ja tööndus, kaubavahetus, matmisviis ja usund – selle järgi, millest üks või teine allikaliik kõige enam kõneleb. Selline põhjalik empiirilise ainese esitus teeb Tvauri raamatust, aga ka kogu „Estonian Archaeology / Eesti…
Üks põhjustest, miks arhitektuuri ja disaini muuseumide ja keskuste juhid arutavad vabatahtlikult ühise sihtasutuse asutamist, on kindlasti see, et koos kõnelda selgemalt ja laiema publikuga. Arhitektuurimuuseumi juht Triin Ojari tõdeb seda teemat käsitlevas vestlusringis: „Muuseumid teevad aina enam tööd publikuga, suunavad…
Nende kahe aprillikuu päevaga kirjutasid loomeliidud end Eesti iseseisvuse taastamise, laulva revolutsiooni ajalukku. Neil päevil rahva seas valitsenud ootus, et kultuuritegelased tõepoolest tahavad ja saavad tõde rääkida, on püsinud tänapäevani.
Eelmisel aastal peetud loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva tähistamise järel oli ometi palju pettunuid: väidetavalt ei kõlanud riigikogu kõnepuldist enam radikaalseid sõnumeid, kuigi Mari-Liis Lille kõne „Mis on sellel pildil valesti” lennutas viimase hetkega enim nõutud arvamusliidri kohale.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
