
Ginzburgi raamat pole pelk dokumentalistika, vaid ka kirjandusteosena käsitletav täisväärtuslik romaan, mille elulooline taust tõsiseltvõetavust juurde lisab.

Nursipalu juhtum teeb nähtavaks demokraatiale vastutöötava puuduse: tihtipeale puudub riigiaparaadil kompetents kodanikuga dialoogi pidada.

Liia Hänni: „Demokraatlikus ühiskonnas peaks püüdma näha poliitika mõju igale inimesele.“

Kohtulugude ümberjutustamine ei asenda võrdlevat käsitlust, üksikute illustreerivate lugude põhjal ei tarvitse moodustuda tervikpilti.

Eesti ei peaks minema kaasa Saksamaa moodi pimesi Iisraeli toetamisega. Iisraeli riigi ja selle poliitika kritiseerimine ei ole antisemitism.

Kartul on apoliitiline, tema hektarisaaki ei mõjuta maailmasõda ega sundkollektiviseerimine, vaid ainult ilmastik. Teravili on poliitiline põllukultuur: sõda, stalinism ja eriti kollektiviseerimine vähendavad saaki.
Paari-kolme mõtet hõlmavad raamatu-, kontserdi-, näitusekäsitlused ei suuda pakkuda täieväärtuselist mõtestust, vaid jäävad balansseerima kuhugi vahendatud tutvustuse ja reklaami piirimaile.

Varasem maailm teiseneb Immanuel Kanti loomingus iseenda vastandiks: lõpetatuse asemele tuleb otsatus, objektiivsuse asemele subjektiivsus, korra asemele kaos ja hierarhia asemele võrdsus.

Filosoofile on ju ometigi kahjulik end ühe isiku külge siduda: nii nagu Nietzsche ütles ühel hetkel lahti Schopenhauerist, ütles ta lahti ka Wagnerist.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.