Toeta

Sotsiaalia

  • Neli aastat erinevaid pandeemiaid
    Elu on seiskunud. Kuulutusteseina põhjal otsustades kestab maiski veel märts. Telliskivi loomelinnakus Tallinnas 4. mail 2020.       Piia Ruber
    Piia Ruber

    Neli aastat erinevaid pandeemiaid

    Sissetulekute, elukoha, töö laadi jm ebavõrdsus on meie nakkusriski analüüsis läbi kaalumata.

    Aro Velmet
    9 minutit
  • Kirjanik sõjaretkel
    Siegfried von Vegesack. Oma ülikooliaega ei matnud ta ainult õpikutesse, raamatutesse ja ürikutesse. Vegesack kuulus korporatsiooni Livonia.      
     Rahvusarhiiv

    Kirjanik sõjaretkel

    Vegesack heitis Saksa tsiviilokupatsioonivalitsuse ametnikele ette Venemaa ja Ukraina elanike alavääristamist, alates peksukaristuse kehtestamisest ja lõpetades brutaalse inimjahiga.

    Toomas Hiio
    8 minutit

  • Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev

    Kui tahes suured polnud ka Pätsi teened, ei saa unustada, et meie demokraatia oli surnud ammu enne Nõukogude iket just tema ambitsioonide tõttu.

    Sic semper tyrannis [est], „nii alati türannidele“
    See on fraas, mis meenub, vaadates Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva tähistamist ja lilli, mis ehivad tema monumenti Estonia juures, nagu ka tema monument iseenesest. Ehkki selle fraasi tegelik lähtekoht on latiniseering ühest „Iliase“ seigast…
    Karl Lembit Laane
    5 minutit
  • Päts ja mesilased*
    Konstantin Päts oma mälestussamba pidulikul avamisel Tahkurannas. ERM Fk 2813:374

    Päts ja mesilased*

    Mälu on nagu emamesilane tarus: ema hoiab taru koos, tema kaudu määratlevad ennast ülejäänud mesilased.

    Joonas Hellerma
    8 minutit
  • Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus
    Venemaale tungisid 1812. aastal prantslased ning 1941. aastal sakslased. Need ajaloosündmused on aidanud kujundada narratiivi Venemaast kui süütust lääne agressiooni ohvrist. Pildil prantsuse sõdurid 1812. aastal Vitebski ja Smolenski vahel söögipoolist hankimas. Christian Wilhelm von Faber du Fauri maal.      
     CCO / Wikimedia Commons

    Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus

    Venemaa käsituses pole suveräänsus iga rahva ja riigi õigus, vaid väheste suurvõimude privileeg. Sõjas Ukrainaga on kaalul just nimelt Venemaa võimsus ja suurvõimu staatus.

    Janar Mihkelsaar
    5 minutit
  • Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele
    Purustused Gazas peale Iisraeli rünnakut mullu oktoobris.             
    Wafa (Q2915969) / CC0 / Wikimedia Commons

    Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele

    Topeltstandarditega õõnestab lääs oma visalt kultiveeritud moraalset, inimõiguste respekteerimisel põhinevat positsiooni.

    Martin Aidnik
    5 minutit
  • Ukraina sõja teine rinne
    Trump on teinud sisserändest hirmuunenäo, millega ta üritab valijad enda poole kallutada. Pildil Trumpi immigratsioonipoliitika vastane meeleavaldus Washingtonis 2017. aastal.      
     Ted Eyran / CC BY-SA 2.0 / Wikimedia Commons

    Ukraina sõja teine rinne

    Väiksed professionaalsed lääneriikide armeed ei suuda Venemaad ohjes hoida. Kui Venemaa peaks Euroopale massiga peale vajuma, jääb Euroopa hätta.

    8 minutit
  • Kas haridus ikka on suur võrdsustaja?

    Kas haridus ikka on suur võrdsustaja?

    Kunagi varem ei ole Eestis kirjutatud raamatut, mis nii põhjalikult ja mitmetahuliselt avaks haridusliku ebavõrdsuse tekkimise ja taastootmise mehhanisme.

    Sandra Haugas
    5 minutit

  • Riigi kultuuri aastapreemiad 2023

    Anna Hints ja Marianne Ostrat – dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“.
    Filmilavastaja Anna Hintsi ja produtsent Marianne Ostrati 2023. aasta alguses välja toodud dokumentaalfilmil „Savvusanna sõsarad“ õnnestus aasta vältel purustada nii mõnigi Eesti filmi klaaslagi, millest läbi kumavad punase vaibaga kaetud trepi kõrgustesse küündivad ülemised astmed olid jäänud seni kättesaamatuks. Esimese Eesti dokumentaalfilmina jõudis see filmifestivali „Sundance“ võistlusprogrammi – ja mitte ainult: Hints pälvis dokumentaalfilmide kategoorias ka parima režissööri…
    3 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2023

    Marika Lõoke ja Jüri Okas – arhitektuuriloomingu kõrge kvaliteedi ja Eesti ruumi­kultuuri järjepideva uuendamise eest.
    Aleksander Jakovlev, Arhitektuuri ellujäämise lühikursus. – Sirp 13. III 2014.
    Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul.
    Rait Avestik, Eesti Teatriliit 60. – Sirp 2. XII 2005.
    Tambet Kaugema, Pealelend: Riina Viiding. – Sirp 23. II 2012.
    Mare Mikoff – kunstnik, kes on üle 50 aasta otsinud…
    2 minutit
Sirp