Toeta

Sotsiaalia

  • Eesti Kultuurkapitali peapreemiad 2023

    Margit Argus, Eliise Harjak, Elo Liina Kaivo, Margit Aule, Birte Böer, Artur Ümar
    Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Põltsamaa lossi rekonstrueerimise eest.
    Epp Lankots, Põltsamaa lossi toores ilu. – Sirp 15. XII 2023.
    Anna Hints ja Marianne Ostrat
    Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali peapreemia aasta filmi „Savvusanna sõsarad“ eest.
    Merit Kask, Vaistu võidukäik ehk Hüva leili. – Sirp 24. III 2023.
    Toomas Siitan
    Helikunsti sihtkapitali peapreemia erakordse ja laiahaardelise panuse eest muusikavaldkonda.
    Aurora Ruus, Muusikateadus ei saa olla suletud…
    2 minutit
  • Juhan Palla – Nietzsche “Nõnda kõneles Zarathustra” tõlkija, kirjanik ja uue usu looja
    Friedrich Nietzsche „Nõnda kõneles Zarathustra“ 1932. aastal ilmunud tõlge.

    Juhan Palla – Nietzsche “Nõnda kõneles Zarathustra” tõlkija, kirjanik ja uue usu looja

    Kuidas keegi lihtne talupoeg ja tööline otsustab järsku, et õpib ära saksa keele, tõlgib Nietzsche „Zarathustra“ ning teeb seda korralikult?

    Pille Tekku
    9 minutit

  • Maailmapilti uuendades elujõulisse tulevikku

    Galileo ja Newtoni aegadel hakkas levima mehhanistlik maailmakäsitlus, mille järgi oli loodus Jumala konstrueeritud keeruline masinavärk, mis kord käima panduna kulgeb oma rada. Selle mõju on moodsas mõtteviisis tunda tänini, mistõttu on visa kaduma arusaam, justkui oleks loodus masin, mida saab parandada ja millele tekitatud kahju vajadusel heastada. Selline vaatenurk toidab omakorda vankumatut usku tehnoloogiasse kui probleemide lahendamise universaalsesse vahendisse. Eks usuta seetõttu meilgi, et põlevkivitööstuse…
    Jaak-Kristian Sutt
    4 minutit
  • Võõras keskkonnas minapilt variseb
    Eva Rönkkö arvates tekitame kogu aeg sotsiaalseid piire ja määratleme, kes on võõras: kogukonna heaolu nimel tuleb rahvuskesksest eluvaatest loobuda.       
    Erakogu

    Võõras keskkonnas minapilt variseb

    Inimkapitali väärtus ja tähendus vähenevad üle lahe minnes drastiliselt ning keegi võimete ja oskuste järele ei küsi.

    Kuido Merits
    4 minutit
  • Impeeriumivastase rahvusliku vabadusvõitluse värskeim näide
    Plohhi raamatust leiab sõja esimesel aastal aset leidnu kompaktsed kirjeldused: sissetungile järgnenud šokk, venelaste veresaun Butšas ja Irpinis jne. Pildil tänav Kiievis peale 2022. aasta 10. oktoobri raketirünnakut.       
    CC BY 4.0 / Wikimedia Commons

    Impeeriumivastase rahvusliku vabadusvõitluse värskeim näide

    Ukraina vallutamine Peeter I ja Katariina II ajal oli imperiaalne ülepingutus – just neil aladel sattus Venemaa XIX sajandil silmitsi rahvuslusega.

    Karsten Brüggemann
    5 minutit

  • Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed

    Abduktsiooni kasutatakse ennekõike uutes, tundmatutes oludes, kus kõik eeldused ei ole konkreetselt paigas.

    „Loovus“ on sagedasti tühi sõnakõlks, veel sagedamini mõttehägu. See on moodsa ajastu viimane valdkond, kus ebatäpsus ja müstifitseerimine on lubatud. Jätkuvalt on võimalik tõdeda, et keegi lihtsalt on loov, tõsta esile jumalikku annet, see üle kullata ja siis lihtsalt laiali minna – küsimata, et kuidas see kõik ikkagi juhtuda sai.
    Seejuures oskab…
    Indrek Ibrus
    6 minutit

  • Soome pilk pöördub Moskvalt läände

    Soome rahvas on valinud presidendiks Alexander Stubbi, kes sai Pekka Haavistost ligi 100 000 häält rohkem. Häälte vahekord oli 51,6 : 48,4. Suur oli tema toetus rootsikeelsel Ahvenamaal, Pohjanmaal ja maapiirkondades. Haavistot toetasid kultuuriinimesed, noored ja linlased. 55aastane Stubb mõjub 65aastase Haavisto kõrval energilisema, terasema ja ka teravamana. Konservatiivsetele valijatele ei meeldinud Haavisto homosuhe.
    Pärast Mannerheimi on Stubb teine soomerootslasest president. Ehkki Soomes öeldakse, et ta on pärit…
    Tõnis Arnover
    3 minutit

  • Usus, et saame maailma kontrollida ja alistada, peitub tohutu ülbus

    Marko Pajević: „Keelte uurimine nende ajaloolises ja kultuurilistes kontekstis õpetab meile vaimu kohta rohkem kui neuroteadus oma ajuskannerite jm tehnoloogilise värgiga.“

    Tartu ülikooli kirjastus avaldas hiljuti Marko Pajevići raamatu „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe“ eestikeelse tõlke. Saksa keeles ilmus raamat 2022. aasta oktoobris tuntud kultuuriteooria kirjastuselt Passagen, ingliskeelne tõlge ilmus selle aasta septembris Routledge’ilt. Marko Pajević on praegu Tartu ülikoolis külalisprofessor.
    Võiksid ehk alustuseks paari sõnaga…
    Jaanus Sooväli
    7 minutit

  • Viimane valgustaja

    Marko Pajevići kriitika on nii tuttav, isegi klišeelik: ei liigtarbimisele, ilutööstusele, pornograafiale, kitšile kunstis, teistsuguste kultuuride alavääristamisele.

    Kui Immanuel Kant taipas, et haritud publik ei suuda tema suurteosest „Puhta mõistuse kriitika“ piisavalt hästi aru saada, kirjutas ta selle selgitamiseks „Prolegomena“, mis on ammuilma eesti keeleski loetav.1 Marko Pajevići pisike raamat on täpselt samasugune ettevõtmine, koondkokkuvõte 2012. aastal ilmunud pikemast poetoloogilist antropoloogiat…
    Leo Luks
    6 minutit
  • Mis on must-valge maailmapildi juures valesti?
    Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis on hiljuti esinenud juhtumeid, kus Palestiina-Iisraeli konflikti taustal, iseäranis pärast 7. oktoobrit Gazas toimuva taustal, on tühistatud ühes ülikoolis ühe poole toetajaid, sh rektoreid, teises ülikoolis aga teise poole toetajaid. Pildil Iisraeli toetusaktsioon Columbia ülikoolis.       
    SDKB / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Mis on must-valge maailmapildi juures valesti?

    Vastus küsimusele, miks on must-valge maailmapilt taas kanda kinnitanud, seisneb ilmselt suuresti selles, et ühiskonnas on palju pingeid.

    Tanel Vallimäe
    7 minutit
Sirp