Nõnda tasub praegugi hoolega peale passida, mis juhtub, kui rahvas on rääkinud, ja kas langevad otsused kajastavad arutelude konsensusepüüdu või mitte. Kultuuriminister Rein Lang ütles Sirbi-intervjuus kultuuripoliitika põhisuundade dokumendi ettevalmistust kommenteerides: „Arutelu käib ja see ongi tõsine demokraatia.” See on siiski…
Kas ja miks on Vemu võimalik? Toronto Tartu kolledži looja ja ka Vemu initsiaator, arhitekt Elmar Tampõld on öelnud: „Meie ühiskonna aktiivne osa kipub kahanema, aga vähemalt kahes asjas oleme paguluse algaastatega võrreldes palju rikkamad: me oleme elukogenumad ja rahakamad. Lisaks on meil ikkagi midagi juba olemas, millele VEMU loomisidee on rajatud.” (EE 21. X 2005). Olemas on Tartu kolledž, edukas majandusettevõte, mis oma nn ülejääkidega…
Heas tulevikulinnas, mis võiks valmis olla kas või hommepäev, on transpordilahendus korraldatud ennekõike linnaelanike vajadusi arvestavalt.
Infotehnika annab selleks kuhjaga võimalusi. Linnad on nii oma kodanike kui ka oma valitsejate nägu. Autoritaarsed juhid ja diktaatorid kavandavad paleesid ja alleesid, kuhu inimestel, kel valvureist möödapääsuks luba puudub, pole asja.
12. juunil osales linnaelu ja transpordikorraldusega tegelev Ameerika päritolu Prantsusmaal elav õpetlane Eric Britton Tallinnas toimunud transpordifoorumil. Andeka „linnatohtrina” on…
Anna Balikova, sünd 1983
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), rakubioloogia
Doktoritöö „Studies on the functions of tumor-associated mucin-like leukosialin (CD43) in human cancer cells” („Kasvajaseoselise mutsiinisarnase leukosialiini (CD43) funktsioonidest inimese kasvajarakkudes”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25631/balikova_anna.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 22. juunil kl 10 Tartus Riia 23–217 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Juhendajad: prof Toivo Maimets ja PhD Lilian Kadaja-Saarepuu
Oponent: prof Galina Selivanova (Karolinska Instituut, Rootsi)
Juhan Värk, sünd 1947…
Oma retkel trehvas Ariely ka paarikest, kellele Hiinalinnas lähenes hiinlasest kotimüüja. Naine küsis, kas müüjal on pakkuda Pradat ja saanud vastuseks noogutuse, siirduti tehingut tegema. Autor kirjeldab, kuidas seda stseeni markeerisid ümbritsevate müügilettide viiedollarilised D&G päikeseprillid, tagasihoidliku hinnaga kallilt märgistatud lõhnaõlid ja muu võltskraam. Teisisõnu, meie igapäine maailm.
Juba Vana-Rooma õigusruumist on pärit seisusepõhised riietumisnormid. Tegelikult on ju kogu lääne õiguskord mõjutatud sellest ajastust. Renessansiaegse Inglismaa riietust…
Uudiseid jälgiv eestlane ei vaja ilmselt aabitsatõdede selgitusi inimõiguste koha pealt Venemaal. Kuigi, tõele au andes, ega Tolstoil nendega suurt probleeme olnudki, tema sümboolne kapital on üles kaalunud ta komplitseeritud suhted nii kiriku kui riigiga, nii et mingeid repressioone pole sellest tulenevalt järgnenud. Tegelikult võiks ju ka küsida, kas need, kes tagantjärele tõstatavad teema kiriku „andestamisvõimaluse” kohta Tolstoile, hoopis kirjaniku tahte vastaselt ei talita. Õigeusu kirikusse…
Lindude kuningas Simorg on samuti värvika ajalooga tegelane. Juba sumerlaste mütoloogias esineb tegelane Anzud, kes on lõvipeaga kotkas, ühtaegu hea ja deemonlik, võimeline nii heaks kui kurjaks. Aeg-ajalt üritab see lind jumalate võimu usurpeerida, nt akkadikeelses „Anzu eeposes” varastab lind jumalate saatuste tahvli ja saab mõneks ajaks väe kogu maailma asjade üle. Sarnaselt kujutatakse „Lindude keeles” Simorgi mõõtmatu ja nähtamatu maailma valitsejana, kelle olemasolu müsteeriumi tuleb…
Balti Ida annaalid jutustavad ka noore Herderi häist suhteist oma akadeemilise õpetaja Kantiga „inimliku filosoofia” tähe all; loetud autorite, seatud sihtide jms järgi võiks suhete tuuma nimetada isegi Königsbergi humanismiks. Neid palju aastaid hiljem teineteise vastu sulesõtta astunud kahte mõtterevolutsionääri algselt ühendanud vaimne lüli oli Rousseau’-lektüür. Kõige vahetumalt kajastub see lektüür Herderi 1765. aastal (esimesel Riia aastal) valminud, aga 1846. aastani käsikirja jäänud traktaadis filosoofia „kasust…
Tõenäoliselt on suuremat vastuseisu ja soovi status quo’d säilitada suurtes institutsioonides ja seal, kus on rohkem palgatööjõudu, rohkem taristut – raamatukogude ja muuseumide üle-eestiline võrk – ja kus ei taheta loobuda millestki, mis käes, kuigi elu ümberringi kipub niikuinii hääbuma.
Sellega ma ei ole nõus. Meil on institutsioone, kes on väga võimsalt arenenud ja suudavad ajaga kaasas käia, kuigi paistavad suurte kolossidena. Näiteks Eesti Kunstimuuseum, mis on…
Väga paljudel aladel, mitte ainult spordis, on inimene jõudnud oma võimete piirile väga lähedale. Ja kui see on üksikisikute osas nii, kas ehk ei peaks esitama sellesama küsimuse ka küpsete ühiskondade ja nende majanduselu kohta? Arvestuslikult ja paberil võib igikestev kasv…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
