Toeta

Sotsiaalia

  • Antinihilisti raamatud

    Juba pealkirjad „Inimese hing“, „Inimolemise metafüüsika“ ja „Ühiskonna vaimsed alused“ raamatute ümbrispaberil annavad aimu, missugust sõnumit võiks oodata kaante vahele paigutatud lehekülgedelt.

    Nihilismi mõiste käibimine tavatsetakse kujutleda XIX sajandi oludesse, kuid tänu Jochen Kirchhoffi saksa põhjalikkusele on teada, et kõmulise hõnguga sõnake leidis kasutamist juba valgustusajastul, ja nimelt 1796. aastal, viisteist aastat pärast Immanuel Kanti „Puhta mõistuse kriitika“ ilmumist. Oma leiu on…
    Ilmar Vene
    8 minutit
  • Vene maailma Ukrainasse tagasituleku nurjuv katse
    Owen Matthewsi raamatu „Häving. Lugu Putini sõja telgitagustest“ originaal kannab pealkirja „Overreach“. Pealkiri näib olevat algtõuke saanud hoopis venekeelsest väljendist „bez predela“, mis tähendab, et pole mingeid piire, piiranguid, ei seaduslikke ega moraalseid. Just nii on Putin ja tema lähikond Venemaal juba hulga aastaid toimetanud.      
    Monika Flueckiger / CC BY-NC-SA 2.0 / Flickr

    Vene maailma Ukrainasse tagasituleku nurjuv katse

    Hirm tšetšeeni sõdalaste ees kummitab venelasi kahest Tšetšeenia sõjast saadik. Küllap on selles omajagu süütunnet selle rahva vastu korda saadetud sõjakuritegude tõttu, aga ka hirmu kättemaksu ees.

    Jüri Saar
    9 minutit
  • Demokraatia ja valimislubadused
    Kaja Kallaselt küsiti, miks Reformierakond maksutõusudest valimiskampaania ajal ei rääkinud. Tema vastus oli, et „see on ebapopulaarne“.      
    Raul Mee / CC BY-NC 2.0 / Flickr

    Demokraatia ja valimislubadused

    Valija annab EKRE võimuletuleku kartuse tõttu Reformierakonnale ja tema koalitsioonipartneritele praegu palju andeks. Aga kui kaua ta seda teeb?

    Tanel Vallimäe
    6 minutit

  • Kas me vajame diskrimineerimist?

    Kui ühiskonnas pole enam olemuselt stabiilseid identiteete, ei ole ka rolle üksteise suhtes ja seega pole ka enam orgaaniliselt toimivat struktuuri.

    Kas diskrimineerimist on vaja? Küsimus võib kõlada retoorilisena, võib isegi näida, et see on iroonia. „Mida on siin üldse arutada,“ ütleb õigluse hääl. Kas pole mitte meie ajastu üks määravaid tõdemusi just see, et diskrimineerimine on pahe, millest peab vabanema? Tahetakse olla vaba kellegi eelarvamuslikust…
    Margus Lattik
    6 minutit

  • Reparatsioonid taasiseseisvumise all kannatanutele?

    Kui omand on juba kord jaotatud, on seda väga lihtne käsitleda sama loomulikuna kui ilma või aastaaegade vaheldumist.

    „Mart Laar kui põllumajanduse hävitaja“, „ärastamine“, „sundüürnikud“ – rahvasuu kinnitab, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud omandireform oli üks taasiseseisvunud Eesti kõige raputavamaid ja vastuolulisemaid protsesse. Ökonomistid loevad Eesti kiiret tegutsemist tööstusettevõtete erastamisel, riigi suurmajandite lammutamisel ja elamispindade laiali jaotamisel meie majandusedu üheks alustalaks. Meil ei…
    Aro Velmet
    7 minutit
  • Mis maksab sitika tere?
    Märtsis korraldasid loometöötajad Stenbocki maja ees piketi, et juhtida tähelepanu toimetulekuprobleemidele kultuurivaldkonnas.
    Remo Tõnismäe / Õhtuleht / Scanpix

    Mis maksab sitika tere?

    Uuringud kinnitavad, et loovisikute sissetulekud on Eestis keskmisest märgatavalt väiksemad ning selle ebakõla põhjuseks on autorite ja esitajate nõrk läbirääkimispositsioon.

    Kaia Kadai
    4 minutit
  • Külm sõda Narva jõel
    Pidulised 9. mail Narvas üle jõe toimuvale kontserdile kaasa elamas.
    Janis Laizans / Reuters / Scanpix

    Külm sõda Narva jõel

    Venemaa piiride äärde on tekkinud riigid, mis kujutavad endast demokraatia katsepolügoone ning mille majanduslikust edust sõltub poliitiline meelsus ka ida pool.

    Hent Kalmo
    8 minutit
  • Kui sarnased on „vennasrahvaste“ väärtusruumid?
    Venemaa on pikka aega olnud autoritaarne riik. Rahvalt ei oodatagi soovi ega võimet midagi otsustada, küll aga oodatakse allumist ja reeglite täitmist, seda vajaduse korral vägivallaga tagades. Pildil Moskva politsei 2019. aastal opositsiooni toetajaid laiali ajamas.
    Ilja Varlamov / CC-BY-SA-4.0 / Wikimedia Commons

    Kui sarnased on „vennasrahvaste“ väärtusruumid?

    Venelaste suhtumist Venemaa agressiooni Ukrainas saab seletada fatalistlike vaadetega. Venelased näevad ennast selles olukorras „olude ohvrina“.

    Anneli Kaasa, Maryna Starodubska
    5 minutit

  • Suveräänsus üleilmastumise loojakul

    Poliitikud Trumpist Putinini kaeblevad ja küsivad reaktiivselt: kas teie, liberaalid, tõesti ei näe, milliseid õudusi ma olen ainult teie tõttu sunnitud korda saatma?

    I
    Külma sõja lõpp hoogustas üleilmastumist, millele peetakse iseloomulikuks deregulatsiooni, multikultuurilisust, interventsioonipoliitikat, kaubanduse rahvusvahelistumist, uute tehnoloogiate laia levikut ja rahvusvahelisi institutsioone. Selliste protsesside tulemusena hakkas maailm meenutama globaalset küla. Liberaalne demokraatia, liberaalne majanduspoliitika ja liberaalsed väärtused andsid üleilmastumisele näo.
    Eeldused, mis…
    Janar Mihkelsaar
    5 minutit
  • Ukraina sõja deep state
    Euroopas ja üldse läänes käsitleti Venemaad pikka aega kui Pjotr Tšaikovski balleti uinuvat kaunitari, kuni ühel hetkel sai selgeks, et uinuva kaunitari nahas peidab end kuri nõid ja inimsööja Baaba-Jagaa. Pildil Mariupolis hävitatud vene sõjamasin.          
    Міністерство внутрішніх справ України / CC BY 4.0 / Wikimedia Commons

    Ukraina sõja deep state

    Ükskõik millises suunas Ukraina relvajõud oma vastupealetungi ka ei alustaks, seisab neil vastas suurem Vene väekontingent.

    9 minutit
Sirp