Sõjapidamist raskendav bezdorižžja1, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile.
Igal aastal novembri neljandal laupäeval mälestab Ukraina suure näljahäda golodomor’i ohvreid. Sedakorda toimus see 26. novembril, andes põhjust tõmmata paralleele Venemaa nüüdse terroriga Ukraina vastu ja nimetada see holodomor’iks.2 Kui möödunud sajandi kolmekümnendatel aset leidnud golodomor’i peamine eesmärk…
„See, mis sa meile kirjutasid, on puhas haukumine, ja kui sa soovid ka edaspidi haukuda vastuseks meie kirjale, siis ka meil, suurtel valitsejatel, pole mõtet sulle midagi peale haukumise kirjutada, aga suurtel valitsejatel ei sobi haukuda, meie ju ei haukunud oma…
Kui vasakpoolne identiteedipoliitika on võidelnud represseeritud ja marginaliseeritud gruppide väärikuse kaitsmise nimel, siis parempoolne identiteedipoliitika on võidelnud suhteliselt privilegeeritud ühiskonnakihtide privileegide säilitamise eest.
Vastandades end valimisvõitluse käigus maksudebattide jms asemel EKRE-le on tagajärjeks just selliste vaadete esile kerkimine, mille vastu Reformierakond ise võitleb.
Sovettide Ameerika-imetlus on hästi teada. Kuna imetlus ja vihkamine on olnud algusest peale vastastikune, pole mõtet arutada, kumma roll ses kõrgmodernistlikus ürituses on olulisem.
„Identiteedis“ lahkab Francis Fukuyama viimase kümnendi suuremaid poliitilisi murranguid, eeskätt parempopulismi tõusu ja liberaaldemokraatia allakäiku. Selle pea ülemaailmse probleemi põhjusi näeb Fukuyama liberaalsete, demokraatlike, eeskätt vasakpoolsete jõudude takerdumises üha spetsiifilisemasse identiteedipoliitikasse ja sellest tulenevas parempopulistide katalüüsitud vimmas ja pahameeles.
Endine neokonservatiiv Fukuyama…
Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?, on iga kihnlase esimene küsimus, kui ta kohtab oma saarel võõrast. Sellele küsimusele on tähtis kiiresti või esimesel võimalusel vastus saada, sest võõra kohalolekuga kaasneb üldjuhul pinge, vastutus ja mure ning ka selgusetus, miks ta üldse…
Kas filosoofia suudab meid paremini elama õpetada?
Leo Luksi artiklikogumik „Filosoofia kui looming“ on Luksi enese loodud ja koordineeritava sarja „Vabamõtlejad“ viies raamat. Paraku olen jõudnud peale Luksi kogumiku lähemalt vaadata ainult sarja esimest raamatut, Hasso Krulli „Imelihtsat tulevikku“ (2020), kuid nende kahe põhjal tundub küll, et kui kõrvale jätta mõned mingis mõttes arusaadavadki, eelkõige vormistuslik-formaalsed sünnivaevused, on sarja näol tegemist vägagi tänuväärse ja tarviliku täiendusega…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.