-
Nad kuulevad ekspertide arvamust ja ütlevad, et see ei loe. Sest nad tahavad ehitada Kalevile poja. Nad kuulevad kohtu otsust ja ütlevad, et see ei loe. Sest nad ei taha ehitada Virule poega.
Nad on ise loa andnud ja nad ütlevad, et see ei loe, sest see ei loe.
Nad kuulevad ekspertide arvamust, et tuleb ehitada majad, ja ütlevad, et see ei loe.
Nad ehitavad haljasala sinna, kus…
-
Kumb on riigi täitevvõimu silmis tähtsam, kas rahvusringhääling või ajaleht, see selgus möödunud nädalal kõige ehedamalt Tartu raekoja platsil, kus Postimehe sünnipäeva puhul üle poole Eesti valitsusest peaministri juhtimisel harrastusnäitemänguga üles astus. Tähtis pole siinkohal see, et valitsuse liikmed komejandi tegemisega üldse nõustusid, vaid sõnum, kes on riigis peremees. Veelgi täpsemalt: kes on riik ja kes on rahvas. Kes on see, kes ministrid (rahva teenrid) pittu…
-
Läinud nädalal tähistas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Tartus 90 aasta möödumist oma esimesest kirikukogust. Tegemist on tõepoolest tähelepanuväärse sündmusega. Eesti kirik oli üks esimesi institutsioone, mis tsaarivõimu kokkuvarisemisega kaasas käinud vabanemise enda ülesehitamiseks ära kasutas. Juba 1917. aasta 31. mail astusid Tartus evangeelse luteri usu koguduste asemikud kokku kongressiks, millest sai esimene eesti koguduste esindajate koosolek ajaloos ning samas üldse esimene eestlaste esindajate ülemaaline kongress. Kongressil…
-
Kõnealuse raamatu tõlkimisel nii põhimõttelisi küsimusi veel ei kerkinud, selle hoidis ära juba töö puhtpraktilist laadi otstarve. Kogu tõlkija tähelepanu pidi suunduma ammuste tähiste tegeliku tähenduse avamisele: ülesanne, millega ta usutavasti sai hakkama. Ja tohib arvata, et selgus, mis tõlkimisega saavutati, võttis toimetamise käigus veelgi juurde; Marju Lepajõe on oma töö teinud nii kohusetundlikult, et oleks suisa kohatu selle kohta midagi eitavalt arvustavat ütelda. Ega vist…
-
Sisestades otsingusõnu kiriku, alkoholipoliitika ja kasiinonduse teemadel Internetti, on tulemus null. Kirikute nõukogu koduleht peegeldab kaasaegset mõtlemist: prioriteedid on mainekujundus, organisatsiooniline kindlustumine ja riikliku “turuosa” hõivamine (kaplanaat, religiooniõpetus), mitte ühiskondlik “must töö” või poliitika dzotile viskumine.
Aga jumal sellega. Rohkem kui kiriku nii või naa hinnatav ajalooline ja ühiskondlik roll äratab tähelepanu presidendi kõne üldisem signaal. Sisuliselt on ju tegemist üleskutsega toetuda ühiskonnaprobleemide lahendamisel metafüüsilisele ja…
-
Hiljuti jõudis taas poelettidele Ajaloolise Ajakirja uus number, üldise järjekorranumbriga 119. Akadeemilise Ajalooseltsi ja Tartu ülikooli ajaloo osakonna väljaande endagi ajalugu on juba võrdlemisi pikk ja kirev. Samanimelist ajakirja anti välja aastatel 1922–1940, pärast nime- ja suunamuutust ilmus 1941. aastal veel kolm numbrit Ajaloo Ajakirja, seejärel aga selle väljaandmine seiskus. Kuigi vajadusest eestikeelse ajalooajakirja järele oli räägitud ka varem, avanes selleks uus võimalus alles 1980ndate lõpus.…
-
Tüki tegevus toimub 2007. aasta kevadel Tallinnas.
Veerat peab kindlasti mängima näitleja Mirtel Pohla, kes on tegelenud vesiaeroobika ja Alexanderi tehnikaga. Näitleja peab suutma sooritada parajasti tarvilikke mõtlemisharjutusi, kuigi on ükskõik, kas need mõjuvad professionaalselt või mitte; tulemus võib niisiis rahulikult ka pisut saamatu välja näha.
Tegelased:
Lavastaja Tiit Ojasoo
Veera
Laulvad näitlejad
Näitlejate lapsed
Sekretär
1
NO-teatri lava, kuhu on ehitatud Peipsi-äärse suvila magamistuba. Heas vormis näitleja on paksemaks tehtud, jalas on tal…
-
C. W. Cerami romaan arheoloogiast “Jumalad, hauakambrid, õpetlased” Jüri Seliranna tõlkes tegi Vana-Ameerika tutvustamisel otsa lahti 46 aastat tagasi. Lugeja sai põnevat teada Egiptuse, Mesopotaamia, Kreeka ja Rooma muististe avastusloost, ent eraldi peatükis esmakordselt eesti keeles ka Mehhiko asteekide ja maiade kultuurist ning hispaania konkistadooride vägitegudest. Saksa etnoloogi E. Lipsi “Indiaaniraamatu”, mille eestindas 1963. aastal Ants Viires, neljas osa jutustab Peruu “inkade kullasäralisest riigist Andide mägismaal,…
-
Mitut moodi sotsiaalsus
Ei kunst ega kirjandus ei saa kulgeda, või vähemasti ei peaks see nii olema, oma ajast lahus. Teatud, kas või äraspidine suhestumine oma aja ja sotsiaalse olukorraga tundub loomeinimese jaoks paratamatult vajalik ning kunsti ja kirjanduse sotsiaalset mõõdet võib seega pidada üheks nende elujõulisuse tunnuseks. Kuna Eesti ühiskond on viimase paari kümnendi jooksul muutunud tavatult kiiresti ja palju, võib sotsiaalse temaatika esiletõusu pidada üsna…
-
Usun, et Ene Mihkelsoni tekstide analüüsimisel ei ole mõistlik lähtuda tavapärastest romaanile esitatavatest nõuetest. Seepärast ei taha ma päriselt nõustuda Märt Väljataga analüüsis esitatud seisukohaga, et “Ahasveeruse une” perekonnasaaga oleks võinud jääda asetamata panoraamsesse konteksti. Mina mõistan neid omavahel loomulikult põimuvate osadena, mis romaani kirjutamise motiividest lähtuvalt lähevad sujuvalt üksteiseks üle.
Olen veendunud, et Mihkelsoni romaanide võlu ja mõju pääseb täiel rinnal esile siis, kui lugeja võtab…
