-
Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Hermes, 2007. 488 lk.
Vt ka Marek Kallin, “Propagandistlik tellimustöö” (Areen 22. III) ja Ahto Lobjakas, “Euroopa õunad ja ameerika apelsinid” (Sirp 30. III).
Rifkini “Euroopa unistusest” on saanud universaalne süljekauss. Raamat on kirjutatud tõepoolest sedavõrd räpakalt, et ka Rifkini püüdlustesse sümpaatiaga suhtudes on raske autoriga kaasa mõelda. Pole imestada, et need, kel globaalsetes küsimustes midagi hinge peal, on kasutanud Rifkini raamatut mõnusa…
-
Jeltsini lahkumine tähendab ühe ajastu lõppu. Õieti tuli lõpp juba palju varem, aga nüüd katab seda ka tema surma sümboolsus. Kui me veel Jeltsini ajastus elasime, siis oli raske uskuda, et õige pea meenutame seda kui Venemaa üürikest vabadusaega. Tema ju algatas sõja Tšetšeenias ja saatis parlamendi laiali, neid samme on raske tunnistada kui demokraadi omi.
Jeltsin oli vastuoluline nagu Venemaa ise. Ehe ja karismaatiline tüüp rahva…
-
Euroopa Liidu fonde, kust antakse raha vaesemate piirkondade majandus- ja sotsiaalstruktuuri ümberkorraldamise kiirendamiseks, nimetati eesti keeles alguses struktuurifondideks (eeskuju oli ingliskeelne structure fund).
2006. aasta ÕSis on struktuurifond ebasoovitavana looksulgudes. Miks? See sõna pole eestlastele sisuldasa läbinähtav ja seetõttu otsiti selle asemele 2002. aasta Euroopa Liidu teemalisel sõnavõistlusel sobivamat. Võistluse žürii pidas kõige vastuvõetavamaks Eduard Selge ja Silvi Nemvaltsi pakutud keelendit tõukefond, sest fondide rahaga tuleb arengut…
-
Näituse ühe osa moodustavad ka Arne Maasiku ülaltvaated Eesti maastikele, mida meil kaevanduse rajamise korral enam ei oleks.
Foto: Arne Maasik
Tagantjärele oleme targad küllalt ja teame, et Toolse ja Lääne-Kabala fosforiidikaevandusi ei oleks Nõukogude impeeriumil õnnestunud rajada, sõltumata sellest, kas eestlased oleksid selle vastu üldrahvalikult protesteerinud või mitte. USA presidendi Ronald Reagani, täpsemalt, tema nõunike idee N Liit majanduslikult välja kurnata ja tappa oli aastaks 1987…
-
Suurim karuteene kultuuripärandile avalikus ruumis tehti muinsuskaitsjate arvates tänavu Sakala keskusehoone lammutamisega, Tartu ülikooli Narva kolledži ehitamise kavatsusega ning Tallinna Pärnu mnt 4 detailplaneeringuga.
Esimesega on kõik selge, sest Sakala keskuse ümber toimuv sai osaks poliitilisest võitlusest valimiste eel. Olid palvekirjad ja meeleavaldused, meedia vahendas sündmusi söögi alla ja peale. Ja ikka ei aidanud miski. Iseenesest väärib tähelepanu, et vastu ootusi ei saanud medalit terve ja enam-vähem…
-
Kaarel Tarand: Valitsusprogrammi lakoonilisim punkt hariduse peatükis on viimane, 31. Seal lubatakse arendada rahvusteadusi. Eesti humanitaarteadlased on viimasel ajal väitnud, et praeguse seisuga neid hoopis diskrimineeritakse. Eelmises Sirbis selgitasid nad põhjalikult, millist hukatust toob humanitaariale teaduse uus hindamissüsteem. Kas midagi on võimalik päästa, nende kriitikat arvesse võtta?
Tõnis Lukas: Eesti teaduses on üks klassifikaator, millele tuginevad nii sihtfinantseerimise otsused kui mingis ulatuses ka teadusfondi grantide otsused, ja…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/200407/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Kahe kultuurikontseptsiooni konflikt algab sealt, kus väärtustesse proaktiivselt suhtuvad loominguinimesed üritavad monopoliseerida kultuuriloomet kogu ühiskonnas. Tõeline vahe ilmneb aga siis, kui selgub, et ajaloo tarbeks on loomeinimesed tekitanud monumente, mis kanduvad põlvest põlve, samal ajal kui antropoloogiline kultuur eksisteerib peamiselt vaatlejate spekulatiivsetes tekstides ja seda muudetakse tihti väga ebateadlikult. Selle tulemusena paikneb kultuur imaginaarses “meie” maailmas sotsioloogiliselt ebarepresentatiivse kuvandina.
Nii võiksime esitada täiesti spekulatiivse küsimuse, kas…
-
Kristi Lõuk Islandis, riigis, mida aastatel 1980–1996 juhtis maailma esimene valitud naispresident Vidgís Finnbogadóttir. erakogu
“Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus” on esimene täielik ülevaade kõigist naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud. Ministrid räägivad usutluste vahendusel oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust, saavutustest ja takistustest. Võrdlusmaterjaliks on usutletud nelja Põhja- ja Baltimaade väljapaistvat naispoliitikut. Raamatu teoreetilises osas uuritakse, miks on naisi poliitikas palju vähem kui…
-
Üks kurikuulus saksa ühiskonnafilosoof kirjeldas kord ühiskondade arengut spiraalina, kus tsükliline kordus ühineb paratamatu progressiga nii, et teatud ilmingud korduvad, kuid mitte päris samasugusena kui enne, vaid uues versioonis, iga kord tänu kogemusele terake täiuslikumana.
Kui see filosoof poleks progressi sihtpunktina näinud kommunismi ja proletariaadi diktatuuri, sobiks kolmikliidu taassünd selle spiraalse arengu heaks näiteks. Sest kuigi kommunismi poole pole Eesti spiraal kohe kindlasti liikumas, võib progressist ja…
