-
Poolsada aastat tagasi sedastas Karl Popper demokraatia eelised valija jaoks järgmise soovitusega: “Minge valima, sest kui ka peaksite pettuma, siis saate neist järgmistel valimistel lahti.” Eestis näib nn halb lõpmatus minevat uuele ringile. Ka juba 15 aastat Euroopasse naasva Eesti vaimutöölised toodavad hämmastavaid arutlusi. Nii leiab ajaloolane Konsap, et tuhandeid poliitilisi vastaseid mõrvanud ja kümneid tuhandeid piinanud Pinochet läks veidike liiale. Vasakpoolsete pikaajalisest vangistusest, nagu ta…
-
Kord elus olen ka ise Leninit tsiteerinud, kui võtsin ühe lookese aluseks “kirjakoha” “Filosoofilistest vihikutest”, kus kõneldakse sellisest üldmõistete tähendusvälja avarusest, mis võimaldab nende sisu ka iseenese vastandiks pöörata (või midagi säärast). Mulle valmistas vaikset heameelt arendada ametliku autoriteedi tsiteerimise kaudu mõtet, et tegelikkus on keerukam kui sisendab tollesama autoriteedi poolt pühitsetud dogmaatika. Selline “kaval” seestpoolt õõnestamine siis, kuigi vaevalt keegi sellest aru sai. Tsiteerida Leninit…
-
Rahvusvaheline konverents “Mälu transdistsiplinaarsetes perspektiivides” (“Memory from Transdisciplinary Perspectives: Agency, Practices, and Mediations”) 11. – 14. I Tartus
11. – 14. jaanuarini peetakse Tartu ülikoolis rahvusvahelist konverentsi “Mälu transdistsiplinaarsetes perspektiivides” (“Memory from Transdisciplinary Perspectives: Agency, Practices, and Mediations”). Konverentsi on korraldanud TÜ kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus, interdistsiplinaarne teadusüksus, mis loodi 2005. aastal eesmärgiga edendada humanitaar- ja sotsiaalteadlaste koostööd. Konverentsi idee kasvas välja keskuse projektist, milles uuritakse mälu mõiste…
-
James V. Wertsch on kultuuripsühholoog, St. Louisi Washingtoni ülikooli professor. Tema uurimisteema on kollektiivne mälu, tekstid ja identiteet, eriti Venemaal ja teistes endise Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riikides, samuti USAs. Alustanud 1975. aastal Chicago ülikoolis, on ta töötanud mitmetes ülikoolides nii USAs, Euroopas kui ka Venemaal (sh käinud Eestis). Ilmunud on tema uurimused “Vygotsky and the Social Formation of Mind” (1985), “Voices of the Mind: A…
-
Intervjuu Briti kultuuriteooretiku ja kirjandusteadlase Susannah Radstone’iga
SUSANNAH RADSTONE on kultuuriteoreetik ja kirjandusteadlane, East Londoni ülikooli lektor.
Tema uurimisteemad on kultuuriteooria, eeskätt mälu ja psühhoanalüüs ning kaasaegne kirjandus
ja film. Ta on korraldanud mitmeid rahvusvahelisi mäluteemalisi konverentse ja seminare,
kuulub ajakirja The Journal of Memory Studies toimetuskolleegiumi. Viimastel aastatel
on ilmunud mitmeid mälu-teemalisi artikleid, samuti on ta mitmete temaatiliste artiklikogumike
toimetaja: “The Politics of Memory: Contested Pasts” (2006), “Memory, History, Nation:
Contested Pasts”…
-
Kunagi püüdsime koos Lauri Vahtrega pidada vestlust, kus räägitaks poliitika ja kultuuri omavahelisest lõhest ning võimalustest seda lõhet ületada. Paraku ei saanud keskustelu kunagi valmis, lõhe jäi ületamata ja seda eelkõige minu süül, kuna tuli ilmsiks, et mul kui kultuurivaldkonna esindajal pole vastuseid Vahtre kui poliitilise valdkonna esindaja küsimustele. Mõni idee või ideaal, mille parteipoliitikast ülemaks seadmist poliitiliselt sfäärilt eeldasin, sai Vahtrelt vastuse küsimuses, kuidas sellist…
-
“Benn on üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid saksa luuletajaid, selles pole viimastel aastakümnetel mitte keegi kahelnud. Tema looming sünnib igapäevasest tööst: ta oli arst,” on Gottfried Benni kohta lausunud üks tuntumaid kaasaegseid kirjanduskriitikuid Marcel Reich-Ranicki. Tema ütluses on nii lugupidamist ja tunnustust kui ka kahtlusi ja kõhklusi, sest Gottfried Benni näol on tõepoolest tegu suure luuletajaga, kellesse on aga eri aegadel suhtutud vägagi erinevalt. Pole just saladus,…
-
Neljandat korda anti välja too auhind elust särtsuvaile kirjandusteostele. Tänavu pälvisid selle karmi, aga õiglase žürii tuliste vaidluste tulemusel Indrek Hirve “Surmapõletaja” (Tuum, 2006) ning Peeter Sauteri “Vere jooks” (Tuum, 2006).
Indrek Hirvega kohtumine teeb alati meele rõõmsaks. Juhtugu see juhuslikult tänaval või hoopis raamatu vahendusel. Kohtumine inimesega ja kohtumine luuletajaga on tihtigi kaks ise asja ning ülim viga oleks kujutella, nagu peaks kirjutet tekstis väljenduv luulemina…
-
Tänavu jõuab kätte imeline hetk inimühiskonna ajaloos, nimelt päev, mil võib öelda, et iga teine inimene maakeral elab linnas, inimesest on saanud valdavalt tehiskeskkonnas pesitsev liik. Aastal 1900 elas linnades ainult 150 miljonit inimest, aastatuhande vahetusel aga juba 2,9 miljardit, millele tänaseks on lisandunud veel ligi 400 miljonit inimest. Kogust kui palju, aga kas ka elukvaliteeti? Linlaste enamusel teadaolevalt mitte.
Eestlastest sai enamuses linnarahvas ammu ja kui…
-
Kõik inimesed on autorid
Kõik, mis on autoriõigusega kaitstav, on ka õiguste kaudu päritav. Autoriõigused on suure majandusliku tähendusega vara, mille väärtus nii mõnegi lahkunud loomeinimese puhul võib ületada temast jäänud asjade väärtuse. Sellepärast väärivad pärast autorit kestma jäävate autoriõiguste küsimused palju rohkem tähelepanu kui meil siiamaani tavaks. Lisaks traditsioonilistele kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteostele lähevad kellelegi kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks üle õigused Interneti kodulehekülgedele, blogidele, arvutiprogrammidele,…
