-
Euroopa Liit sundis eestlasi igasuguseid asju tegema. Ema kehtestatud kodukorda mäletame kui õigussüsteemi harmoneerimise nimelist protsessi. Otse öeldes õpetati meid lihtsalt meist kui tahes erinevaid teisi inimesi lugupidavalt kohtlema, ise puhtust ja korda pidama ning oma emotsioone kontrollima. Raske oli. Aga EL tõmbas osavalt kogu tähelepanu endale, samal ajal kui isa ehk USA lükkas meie teele hoopis tõsisemat proovikivi. NATO ja sealt tulevate kohustuste vastu ei…
-
Varem ilmus Sirbi sabas iga kuu ka väike kultuurikalender, kus kõik tähtsamad sünnipäevad üles loeti. Ikka juhtus, et keegi helistas ja pahandas, et miks tema või mõni ta lähedane on ära unustatud. Helistas ka mõni, kes palus end mitte mainida, et rahulikku olemist segama ei hakataks.
Lisaks asjaosalistele võtavad tähtpäevandust eriti kirglikult ikka päevalehed, mõnestki sünnipäevalapsest saab ju suurema loo, see on tegelikult ka omalaadne müügivahend.…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/011206/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Slavenka Drakulić, Nad ei teeks kärbselegi liiga. Inglise keelest Karin Suursalu. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 27 – 30.
“Goran Jelisić mõjub pealtnäha usaldusväärselt. (—) Niisuguse näoga mees aitab vanatädisid üle tänava, pakub trammis invaliidile istet või laseb kauplusesabas ette. (—) Jelisić on südamesõbra, usaldusväärse naabri, laitmatu väimehe moodi. (—) Goran Jelisić sündis 1968, seega on ta mu tütrega ühevanune. (—) Võin kujutleda Goranit talveõhtul meie köögis, teetass…
-
Kas avalikus kultuurirahastamises tuleks eelistada traditsioonilisemaid professionaalseid organisatsioone või avangardseid uuendusi? Kus on mõistliku bürokraatia piirid? Kas digitaalsed tehnoloogiad tõrjuvad teatrid, galeriid ja orkestrid kõrvale?
Traditsiooniline vs. uuenduslik on kultuuri rahastavates organisatsioonides klassikaline dilemma otsuste tegemisel. Mis tahes rahastamissüsteemis tasakaalu saavutamine on paljude ajalooliste ja kaasaegsete mõjurite tulemus.
Mis tahes rahastava organi valikud tuginevad mõistagi varasematele rahastamisotsustele. Need organid on mõnel määral oma ajaloo vangid ning järske…
-
Ristimägi on tihedam kui võsa või pilliroog.
Šveitsist pärit Markus Roduner veab Šiauliai kirjanduspäevi. 2 x EEVA PARK
Väikese proosafestivali, mil pealkirjaks “European literary days in Šiauliai”, kutsus 2004. aastal ellu idealistist klassikaline filoloog Markus Roduner. Siis esinesid Šveitsi, Austria ja Itaalia prosaistid, tänavu olid kutsutud Läti, Eesti ja muidugi Leedu omad autorid, järgmisena plaanib Roduner kohale tuua Hollandi, Belgia ja Luksemburgi kirjanikke. See pole aga üldse lihtne,…
-
Teisipäeval tähistati Õpetajate Majas esindusliku seminariga Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asutamist. Kui seminarisaali oleks ürituse ajal mõni tõsisem pomm tabanud, jäänuks Eesti ilma peaaegu kogu teadmisest, mis tal rahvusvahelise julgeoleku alal üldse olemas on. Aga mitte ainult, sest sündmust kaunistasid ja selle tähtsust rõhutasid lisaks president Ilvesele neli üleilmse tuntusega Eesti sõpra: lihtsalt Jamie (Shea), Ron (Asmus), Carl (Bildt) ja Bruce (Jackson), et lugejaid tiitlitega mitte…
-
1. Eestis ei olegi autoriõigust
Olen kuulnud nii mõndagi loomeinimest seda ütlemas. Sageli ei saagi aru, millal see on öeldud nördimusest oma isiklike probleemide tõttu, millal aga tõsiuskselt. Ma väidan, et Eestis on autoriõigus, ja mitte paha. Eesti autoriõiguse seadus (AutÕS) vastab kõigile rahvusvahelistele standarditele, mis on kehtestatud kolmes rahvusvahelises konventsioonis (Berni konventsioon, WTO TRIPS leping, WIPO autoriõiguse leping) ja Euroopa Liidu seitsmes selle valdkonna direktiivis.
Peale…
-
Arūnas Gelūnas: Et arutada Leedu ja Eesti kultuuri hetkeseisu, panen ette mitte jääda pikalt peatuma kultuuri defineerimise juurde ja pühendada tähelepanu meie kultuuride erinevustele, mitte selgelt banaalsetele sarnasustele – et mõlemad maad on postkommunistlikud Balti riigid, mõlemad saavutasid esmakordselt iseseisvuse XX sajandi teisel kümnendil jne. Meenub, et kui ühes meie varasemas vestluses märkisid, et eestlased elavad leedulastega võrreldes täiesti teistsuguses semiosfääris, tekitas see minus tõsiseid vastuväiteid,…
-
Selleks valdkonnaks on kõrgharidus ning põlualusteks – liberaalsed professorid. Väidetavalt olla Ameerika kolledžite teaduslikest töötajatest tervelt 80% demokraadid, liberaalid, sotsialistid või suisa parteipiletiga kommunistid. Sellelt argumendilt on republikaanid jõudnud järelduseni, et Ameerika ülikoolides ei tegeleta mitte hariduse andmise, vaid punase propagandaga. Sellega tuleb mõistagi asuda ägedasse võitlusse, ikka vabaduse ja terrorismivastase sõja nimel. Et ülikoolihariduse osaks ongi olla teatud määral vastuolus riiklike dogmadega nende pimesi teenimise…
