-
Eriti narr on konservatiive hukka mõista selle eest, et nad on alalhoidlikud ehk püüavad “kinni hoida vanadest traditsioonidest, olgugi et ühiskond on muutunud”, nagu seisab Eesti Päevalehes. Või siis nuriseda nagu Postimees selle üle, et hariduskapitali plaanil pole klassikaliselt sotsiaaldemokraatlikke lähtekohti ja see võimaldavat jõukamatel rohkem raha koguda kui vaesematel. Erakond ehk mingi ühiskonnaosa, aga mitte kunagi ühiskonna kõigi liikmete vaateviisi esindaja kirjutab ka programmi omadele,…
-
Shanghai ülikooli koostatud maailma 500 parema ülikooli edetabel arvestab USA andmebaasidesse lülitatud teadusartikleid ja nende tsiteerimist, õppejõudude ja vilistlaste saadud rahvusvahelisi teadusauhindu. THESi (Times Higher Education Supplement) maailma 200 parema ülikooli edetabel arvestab samuti tsiteeritavust, kuid ka üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, välismaiste õppejõudude ja üliõpilaste osakaalu jne. 50% tulemist määrab 88 riigis küsitletud 1300 tippteadlase eksperthinnang oma eriala tasemele maailma ülikoolides. Internetis esindatud teaduse järgi reastab…
-
Michel Vovelle (koostaja). Valgustusaja inimene. Tõlkinud Margus Ott, Auli Ott ja Heigo Sooman. Avita, 2006. 464 lk.
Euroopa ajalugu liigendavad perioodimõisted on pärit enamasti XIX sajandist. Tänapäeval valmistavad suured nimesildid, nagu antiik, keskaeg, renessanss, valgustus jne, ajaloolastele pigem peavalu ja ebamugavust. Need tunduvad vägivaldse üldistamise, anakronistlike eelarvamuste või usutavuse minetanud eesmärgipärase ajaloofilosoofia viljana. Isegi kui need on kasulikud minevikusündmuste segadiku korrastamiseks, kuuluvad nimetused ise kõige täiega ajalukku…
-
Kultuuriloolane Philipp Wolf on leidnud, et prügimägi on tänapäeva ühiskonnas ainuke sümbol, mis inimesi tõeliselt ühendab. “Prügimäed on tsivilisatsiooni varjatud mälestused ehk arhiivid. Kaubad ja päevauudised peavad olema ajutised, et neid saaks kiiresti välja vahetada; seevastu prügi on suhteliselt püsiv. Võiks isegi öelda, et pärast äratarvitamist ja rämpsuks muutumist omandab ebapüsiv toode teatava kestvuse. . . . Peale selle toob prügikast kõik kokku; kui miski on muutunud rämpsuks, ei…
-
Aivo Lõhmus, Linnar Priimägi, Vaino Vahing
ja Madis Kõiv 1987. aastal Tartus Kirjanike Majas.
Tere jälle, sõber Aivo, varsti kohtume uuesti, kuigi kohtumine ei ole seks puhuks see päris õige sõna, või on koguni vale täiesti, sest kohtumise all tema tavatähenduses mõistetakse ju asjade või inimeste kokkupuudet (elusolendite puhul kas silmsidemes või hääleulatuses) teatavas kindlas kohas – näiteks: Maa kohtumine hiigelkomeediga kusagil kosmoses; ja ehkki koht ise…
-
Kersti Lust, Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819 – 1915. Eesti Ajalooarhiiv, 2005. 375 lk.
Kersti Lusti uurimus hõlmab Eesti ajaloos äärmiselt murrangulist XIX sajandit. Ühe aastasaja jooksul leidsid aset protsessid, mida võib ehk kõige üldisemalt kokku võtta moderniseerumisega. Elle Vunderi sõnul toimus Eesti alal XIX sajandi jooksul sotsiokultuuriliste muutuste käigus kogu ühiskonna uuenemine ja sotsiaalne diferentseerumine, kus erinevate kumulatiivsete protsesside tulemusena nõrgenesid vanad…
-
Kultuur on tähtis – see on tõdemus, mille juurde kaasaegne politoloogia ringiga tagasi on jõudnud. Kui 1980 aastaid iseloomustas varasemate kultuuriuuringute kriitika, keskendumine poliitilistele institutsioonidele ja ratsionaalse valiku teooriate võidukäik, siis 1990ndate teisel poolel hakati rääkima poliitilise kultuuri renessansist. Robert Putnami töödel, mis keskenduvad inimestevahelisele usaldusele, sotsiaalse kapitali mõistele ja kodanikuühiskonnale, on selle uuestisünni juures olnud väga oluline roll.1
Mõiste “poliitiline kultuur” on tegelikult mitmes mõttes problemaatiline.…
-
Identiteet ei koosne aga ainult sellest, mida me endale hangime. See sõltub ka sellest, millest me loobume, osutab Jamie L. Mullaney loobujate kohta tehtud uurimus1. Nii mittesuitsetaja, taimetoitlane kui karsklane defineerivad oma identiteeti teatud määral abstinentsi kaudu. Tõtt-ütelda ei olegi keegi ainult tarbija, me oleme kõik ka loobujad. Tohutute valikute maailmas on paratamatu, et loobume ühest ihaldusväärsest produktist, et valida teine. Iga päev tuleb ette väikesi…
-
Peter Handke Balkanil Nato õhujõudude
poolt puruks pommitatud tehase ees. netifoto
Kuni 2004. aastani armastasid austerlased vaielda selle üle, kes on XX sajandi lõpu suurim austria kirjanik: kas Thomas Bernhard (1931 – 1989) või Peter Handke (s 1942)? Selle juba igavaks läinud pendeldamise kahe nime vahel lõpetas rootslaste saalomonlik otsus anda Nobeli kirjandusauhind hoopis kolmandale, Elfriede Jelinekile (s 1946). See oli geniaalne samm, sest hoobilt purunes binaarse…
-
Dokumentaalfilm “Sinimäed”.
Stsenaristid Kiur Aarma, Raimo Jõerand, Eerik-Niiles Kross ja Mart Laar, režissöör Raimo Jõerand, tootja Ruut, 2006.
Meie ajaloo esitamine eluloolise filmjutustusena võib loota heale vastuvõtule, seda kinnitasid juba Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” või Marcus Kolga “Gulag 113”. Näib ka, et ühtede valelike suurnarratiivide ülevärvimise aeg teiste peegelpildiliselt lihtsakoelistega on ümber saamas. Küsitavad sangariood ei tee ajalugu mõistetavamaks, küll aga teevad piisavalt tüli nii kodus kui…
