-
ETV valis olümpia eel kanaleid. Õigupoolest küll võttis, mis anti. EMT otsib nagu iga teinegi 3G operaator maailmas näljaselt oma uuele platvormile lisaväärtust toovaid sisutooteid ning suusahullu Eesti puhul pole selles kontekstis väärtuslikumat maasikat kui tuttava eestikeelse saatekommentaariga olümpiaülekanded või ülevaateuudised. Nii sündis diil, mis tõi ETV-le justkui uue väljundi. “Eestis esmakordselt vahendame televisiooni otse-eetrit läbi mobiiltelefoni,” rõõmustas ETV juht Ainar Ruussaar EMT pressiteates. “Kui räägime…
-
Kultuuritehas Polymeri katlamaja Põhja pst 27a kaks päeva enne kontserti. piia ruber
Tallinn päästeti sel nädalal! Hurjuhh! Mind ja sind siin suduses linnakeses päästeti. Ilmselge, et kui Tallinn saab kultuuripealinnaks, siis ta vabastatakse raha- ja klaasmetallmüüridest, alati vuravate autode paelust, juhmi pilgu ja töllakil suuga nürikodanik kaubakeskuse jõuluvalguses koridorest kaob ja asendub säravasilmse ja eluihara inimolendiga kuskil teatrisaalis või kunstigaleriis, hämaras keldris kirjandusõdakul, kontserdil ärklisaalis, raamatukogude lõputute…
-
Päristeatri kohta kehtib üldjoontes seesama, mis meie rahva, riigi ja iseseisvuse kohtagi: et põrgulikult hästi on läinud. Ja ainult paremini kehtivate olude jätkudes saabki minna. Teater on ju suutnud aina tihenevas konkurentsis inimeste tähelepanu pärast kenasti toime tulla, statistika kinnitab seda. Kui sellist edetabelit kuskil peetaks, siis tõenäoliselt oleks Eesti vaatajatundide arvestuses 1000 elaniku kohta ülemaailmses võrdluses väga kõrgel kohal. Kui ümardatult käib iga eestlane korra…
-
Sarjas “Sirbi raamat” ilmusid korraga 10. ja 11. esseekogumik, Marek Voldi “Esteetikast” ja Toomas Pauli “Kontide kasulikkus”. Millal on järge oodata?
See on väga hea sari, millel, kui just puudusi otsida, on kaks häda. Esiteks see, et viimastel kuudel pole suudetud kinni pidada ilmumise regulaarsusest. Ja teiseks on terve hulk majanduslikke ja tehnilisi takistusi, mis ei ole lasknud sel sarjal seisusekohast sära saavutada. Kõigil seni ilmutatud autoritel…
-
David Harvey,
A Brief History of Neoliberalism. Oxford University Press, 2005.
David Harvey, kes on töötanud professorina nii Oxfordis, John Hopkinsi ülikoolis kui (nüüd) New Yorgi linnaülikoolis, on püüdnud ühendada tänapäeva maailma oluliste protsesside nagu globaliseerumine ja urbaniseerumine poliitökonoomilist käsitlust kultuurimuutuste uurimise ja mõtestamisega. Tema raamat “The conditions of postmodernity” on tuntud ka Eesti nooremate intellektuaalide hulgas. Nüüd on ta leidnud, et ilmselt viimase sajandikolmandiku üks olulisemaid…
-
Ei maksa siis vist imeks panna, et sama käib ka organisatsioonide kohta: ka nemad tahavad elada ning enamasti ka kasvada. Siin pole suurt vahet ärisektori ja avaliku sektori asutuste vahel. Ettevõtete puhul peetakse kasvutungi harjumuspäraseks ja loomulikuks asjade käiguks, sellega ei üllata kedagi. Paraku on levinud praktika kujutada selle tungi taga olevaid mehhanisme ette lihtsustatult. Tavapärase kujutluse järgi on kõige taga ahned aktsionärid. Arvatakse, et aktsionärid…
-
Tatlini III Internatsionaali monumendi lihtsustatud variant 1926. aasta maiparaadil Peterburis.
Vaevalt on mõni kommunismi siunav populaarne kriitik saanud läbi ilma kohustusliku arvamuseta, et tegu on rumala utopismi ja optimismiga, mille eest on makstud liigagi kallist hinda. Hinnasse puutuv on kindlasti õige, kuid muus osas võib põhjendatult kahelda, on piisavalt kommunistliku ideoloogia esindustekste, mis seda arvamust üldse ei kinnita. Selleks et mõista otsustavalt hukka kommunistide režiim ja…
-
(Times Literary Supplementis ilmunud katke Ian Thomsoni toimetatud Graham Greene’i artiklite kogust “Articles of Faith”, algus eelmise Sirbi tagakaanel)
Turret Cottage
6 Bethel Street
Norwich NOR 57E
19. august 1969
Lugupeetud Graham Greene,
mõni kuu tagasi lugesin esimest korda Teie esseekogumikku “The Lost Childhood” (“Kadunud lapsepõlv”). See tuletas mulle elavalt meelde meie juhuslikku kohtumist teekonnal Riiast Tallinnasse 193(?) aastal. Me jagasime taksot teel Rooma hotellist Riia lennujaama ja avastasime, et oleme mõlemad…
-
Püsitõdemuseks on saanud, et Eestis on teadus kogu vabariigi taaskehtimise tingimustes olnud alarahastatud, jäädes 3 – 7 korda maha Euroopa Liidu maade tasemest. Teiseks, meie teadust soovitakse tõlgendada saientotsentristlikult ehk nende uuringute kesksena, mille aluseks on nn objektiivse reaalsuse kirjeldamine. Teisisõnu, see, mis on paljudel maadel isegi teadusjuhtimise struktuurides selgelt lahutatud (science ja humanity) on meil segasummas koos. Kolmandaks, piskut teadusraha jagavad valdavalt science’i esindajad, kes…
-
Millised on su esimesed mälestused Tallinnast?
Minu esimesed mälestused on seotud rohkem vanaisaga. Ta puutus palju koolijuhatajatega kokku: üks hea sõber oli tal Aegviidus, teine Kohilas koolijuhataja, neid mäletan 1930ndate lõpust. Vanaisa oli Eesti Õpetajate Liidu esimees, riigikogu kunagine liige jne.
Toonase nimega Ernst Martinson?
Jah, hilisem Enn Murdmaa. Ta oli skulptor Anton Starkopfi poolvend. Mäletan üksikuid eredamaid kohti: vanaisa oli 21. kooli juhataja, elasime kõik ühes…
