-
Schröderi sammu on võrreldud ümberpiiratud komandöri meeleheitliku läbimurdeüritusega. See rajaneb ootamatusel. Kristlikud demokraadid (CDU) ei olnudki nii kiireteks valimisteks valmis. Nad olid kavatsenud oodata, kuni Schröder veel aastakese ?praeb?, nii et võit kukkunuks neile iseenesest sülle. Ka Schröderi ülejäänud taktikas ei puudu iva. Nimelt tuleks CDU-l võidelda samade asjade eest ja samade jõudude vastu, mis temalgi. Vahe on tempos, teravuses ja sügavuses. CDU-l oleks kaks võimalust.…
-
Richard Pipes, Kommunism. Lühiajalugu. Ilmamaa, 2005. 207 lk.
Tuntud ameerika ajaloolase Richard Pipesi raamat ?Kommunism? on vajalik kompaktne tagasivaade kommunistliku ideoloogia ja sellel põhinevate olulisemate re?iimide olemusse. Et tegemist on jätkuvalt aktuaalse teemaga, näitab ka praegune debatt Euroopas kommunistlike re?iimide kuritegude hukkamõistmise üle.
Pipes keskendub oma töös ennekõike kommunismi elluviimise katsetele, tõdedes, et kui kommunismi ideaal ja programm on omaette võetuna suhteliselt kahjutud, on iga püüe neid…
-
Miks on selle ümber nii palju kära? Itaalia või isegi Inglismaa vastava referendumi puhul oleks kära palju vaiksem. Vähemalt selles suhtes on prantslased näidanud, et Prantsusmaa loeb.
Kui hästi üldistavalt maailma vaadata, siis näeme seal üksteise sees ahenemise ringe. Kõige laiem märgib nn valge mehe domineeriva rolli pisitasast vähenemist (Ameerika ei ole enam ?valge?, sest eurooplaste järeltulijaid on seal 30 ? 35 protsenti). Selle ringi sees…
-
Toimunu peategijatest ? Arnold Rüütel, Vaira Viķē-Freiberga, Valdas Adamkus, Aleksander Kwasniewski ? olid teistest peajagu üle Läti ja Poola president. Proua president sai hakkama võimatuna tunduvaga: tema veebruaris teele saadetud selgitust Lätis aastatel 1939 ? 45 toimunu kohta hakati kuust kuusse üha süvenenumalt lugema, lõplikult autentne arusaamine tuli koos sõnumiga Bushi peatumisest Riias enne suurt pidu (on ikka suur vahe selles, mida kolleegid vastasid naispresidendile näiteks…
-
Eesti elu demokratiseerumine on ajapikku kaasa toonud positiivseid muutusi. Üks neist on avalikus ruumis kasutatava argumentatsiooni täiustumine, mis seisneb eelkõige lihtsustumises (teatavasti on ka kõik geniaalne eelkõige lihtne). Lihtsustamine on vältimatu, sest ainult lihtne sõnum tungib läbi inimese sõnumitest pargitud paksu naha. Vabastades kodanikke stressist, valmistavad lihtsad sõnumid üha keerulisemas maailmas ka palju rõõmu.
Nagu selle loo pealkirigi. Mida me tunneme ja arvame, saades teada, et…
-
Willard Van Orman Quine, SÕNA JA OBJEKT. Inglise keelest Anto Unt. TÜ Kirjastus, 444 lk.
Esiteks lubatagu kohe ära öelda, et Quine?i ?Sõna ja objekti? eesti keelde tõlkimisega on pööraselt hästi läinud ja tulemus hiilgav selles mõttes, et selle on tõlkinud Anto Unt, kes on arvatavasti pädevuse poolest kõige sobivam eestlane selle ülesande jaoks. Raamatule on ulatusliku ja algajale kahekordselt valgustava, nii sisuka kui mõistetava järelsõna…
-
Poleemika, mis kerkis Prantsusmaal päevakorda seoses lahkunud paavstile pühendatud austusavaldustega, tõestas veenvalt, et prantslaste kuulsale kiriku riigist lahutamise küsimusele pole tänaseni vastust. Prantslased pole valmis üheselt määratlema suhteid katoliku kirikuga. Euroopas on Iraani islamirevolutsiooni algusest, kuid ilmselgelt ka New Yorgi 11. septembri sündmustest ajendatuna hakatud nägema religiooni taasjuurdumist maailma poliitikasse.
Religioon ja poliitika
Modernsust on tihti võrreldud seaduse ja religiooni seose lõpp-punktiga, kus Jumal on jäetud riigielust…
-
Teaduse toetamine eraõiguslike fondide kaudu pole Eestis veel nii levinud nagu mitmetes Lääne-Euroopa riikides, kus teaduse arendamine erakapitalil põhinevate sihtasutuste kaudu on levinud praktika. Kuna ka Eesti ühiskond areneb selles suunas, et hakatakse tähelepanu pöörama teaduse ja tehnika arendamisele, siis on hea tutvuda teiste kogemustega. Saksamaa suurim teadustegevust toetav eraõiguslik fond on 1961. aastal asutatud Volkswagen Stiftung (VWS), mis finantseerib teaduse ja tehnika uurimistegevust ja õpetamist,…
-
Mõneti ootamatult on Teine maailmasõda osutunud 60 aastat pärast lõppemist üliaktuaalseks. Kui aastakümneid oli see lihtsalt ajalugu, milles urgitsemist peeti vanade haavade lahtikiskumiseks, ja lisaks mõnele sõjafilmile ja paraadile ületas uudiskünnise ehk üksnes holokaust, siis tundub tänase tähelepanu järgi, et Teine maailmasõda ei olekski nagu lõppenud. Selleks on ka põhjust. Ausa ja objektiivse hinnangu asendamine pea liiva alla peitmisega ei ravi haavu, vaid lükkab nende lahtikiskumise…
-
??Mis sa sest piiriaiast sealt oma rukki äärest maha lõhkusid?? küsis Andres. ?On see ka mõni mehetemp??. ?See oli minu aed, mina võin temaga teha, mis tahan,? vastas Oru peremees?. (A. H. Tammsaare ?Tõde ja õigus?.)
18. mail allkirjastasid Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni välisminister pärast üheksa-aastast ooteperioodi kahe riigi vahelise piirilepingu. Samal ajal toetas BNS/Faktumi 5. ? 7. mai küsitluse põhjal 71% eestlastest Petserimaa alade tagastamist…
