-
Nõukogude aega veel mäletatakse. Probleem on pigem selle mõistmises, kuidas see monstrum ikkagi toimis. Niisugune värk ei saanud ju olla mõistuspärane, kuidas seda taluti? Mingis mõttes sarnanevad pealetulevad põlvkonnad veerand sajandit tagasi Eestit külastanud soomlasega, kes ka pärast tunde kestnud selgitust võisid esitada samu küsimusi. Minevik on neile ?teine maa?. Seda enam ei vaja me mitte ?paljastusteoseid?, sellega võiks olla asi ühel pool, kui just uurivaid-analüütilisi…
-
Kadunud paavsti Tallinnas käiku meenutades rõhutasid meie riigimehed tema tollast vabadussõnumit. Kuid tegelikult kõneles paavst hoopis solidaarsusest. Sellest S-sõnast ei taheta meil aga enam ammugi kuulda ? on ju lahkuv peaminister ühes intervjuus selle sõnaselgelt illusiooniks kuulutanud.
Jah, pole kahtlust, et klassivõitlus võtab Eestis hoogu. Paraku on see jäänud ühepoolseks: ründavaks leeriks on kapitali huvide kaitsjad, töötajate jõud on hajutatud ja passiivsed. Lugegem rahandusministri, tööandjate ja maksumaksjate…
-
Poliitilistes tõmbetuultes ühiskonnal puudub arusaamine, kuhu minna. Tulevikust rääkides on unustatud läbi rääkida, kas soovime sotsiaaldemokraatia või neoliberalismi põhimõtete järgi üles ehitatud riiki. Ideoloogilise märgita riigil puudub tulevikku suunatud poliitika.
Pidurdavat poliitikat ei lõpeta valitsuse ametist lahkumine ega ennetähtaegsed valimised. Efektiivse valitsemise eelduseks on jõujoonte ümberkujunemine poliitikas. Olukorras, kus koalitsioonidesse astuvad vastandlike ideoloogiliste seisukohtadega Rahvaliit ja Reformierakond, on ainukeseks võimuliidu kooshoidmise võimaluseks hoidumine suurte otsuste vastuvõtmisest ning…
-
Viimasel ajal kostab kurtmist, et pärast suurte eesmärkide saavutamist, NATOga ja Euroopa Liiduga ühinemist, ei ole Eestil enam sihti. Eestil puuduvat ?sisemine eesmärk?. Tohoh! Kas siis ei olnudki toimunul Eesti riigile ja rahvusele sisuline ? positiivne, loovust ja energiat vabastav tähendus, nagu hüüdsid heeroldid? Üksnes vältimatu ja siduv lojaalsusakt ?suurte? jõumängudes? Olgu, kuis on, igal juhul püütakse ootamatult kaotsi läinud ?sisemisi väärtusi? täna üles leida kristlik-konservatiivse…
-
Pirjetta Brander. kaugarmastus. Akvarell. 2004.
?Sotsia? on transformeerunud. See pole enam Tallinna (peamiselt TPÜ) üliõpilaste kirjanduspidu, mida sel esimesel korral 2001. aastal vahest kõige rohkem meenutas. Tollal manifesteerisime me sotsialismi ja sotsiaalsust. Peamiselt kirjanduses. Edasi tuli palju muudki: kassetipõlvkondlaste lugemine peda aulas, TNT! Ja Tartu NAKi jalgpallimat?, Walesi esipoeetide ja eesti folkmuusikute esinemine Ku-Ku klubis jpm. Korraldamise raskuspunkt on tasapisi kandunud Eesti Kirjanduse Seltsi Tallinna liikmeile.
Tänavu…
-
Chiraci mure oli konkreetsem kui omal ajal ?Kommunistliku partei manifesti? autoreil. Prantsuse presidendi sihikul oli nn teenuste direktiiv, mille vastuvõtmine tal õnnestuski Brüsseli tippkohtumisel vältida. Oma algsel kujul pidi meede kaotama tõkked teenuste osutamisel üle ELi sisepiiride ja andma reaalse sisu kõige äbarikumale ühenduse neljast põhivabadusest (inimesed, kapital ja kaubad juba naudivad, kuigi erineval määral, vaba liikumist). Nüüd ootab direktiivi vastuvõtmist pikk viivitus koos lahjendamisega.
Direktiiv pärineb…
-
Peeter Tulviste presidendiprogrammis oli olulisel kohal inimestele uues ühiskonnas hakkamasaamise õpetamine. See kätkes palju praktilist. Näiteks, kuidas korterit kasulikult välja üürida, makse maksta jne. Võib-olla oleks pidanud rahvale selgitama parteipoliitika põhitõdesid? Sest nüüd hakkavad need läbi pettumuste ise selgeks saama, tekitades tülpimust ja kibestumist. Võib-olla aitab huumor asja parandada? Kui me tosin aastat tagasi poleks härdalt ja padutõsiselt uskunud, et parlamenti satub sada üks inglit, ega…
-
-
Seepärast püüdkem vahelduseks pisut analüüsida ka seda venelastele tänapäeval ikka veel nii olulist tähtpäeva ennast. Stalini aja koolilastele ja hiljemgi ju peaaegu ei räägitudki Teisest maailmasõjast, selle tegelikust algusest ja lõpust ? see termin käibis rohkem ajaloolaste sõnavaras. Sõda, see oli Suur Isamaasõda.
9. mai tähendas N Liidule algusest peale midagi muud kui Teist maailmasõda, sest Stalin nõudis Saksamaalt separaatselt teistkordset kapituleerumist ja just sellest 1945.…
-
Kahtlematult võib säärasel lõõgastaval-ülevdaval tuhinal olla positiivne efekt, sest see konsolideerib rahvast. Ühistunnet pole eestlastel kunagi ülearu. Ent kas ei kuku kogu asi välja nagu mõnel referendumil, kus ei vaadata esitatava küsimuse sisu, vaid antakse oma vastuse kaudu üldisem hinnang valitsuse tegevusele? Praegu tagantjärele vallanduv meelsus lähtub mu meelest osaliselt samast allikast kui omaaegne vastuseis Euroopa Liitu astumisele. See on (enamasti õigusega) ajaloos kibestunud inimeste mõtteviis,…
