Sotsiaalia
-
Riigiti oli väga erinev, keda peeti eesliinitöötajateks, kas määratleti kategooria essential worker (hädavajalik või oluline töötaja) ning missugune tähendus sellele omistati.ILO / F. Latief / flickrPandeemia ja tööelu mutatsioonid
Töö valdkonnas ei tähendanud pandeemia täielikku katkestust, hoopis protsessid, mis iseloomustavad neoliberaalset kapitalismi, intensiivistusid veelgi.
8 minutit -
Hallist hiirest Kadriorus ehk Miks on vaja tiksuvat presidenti?
Süsteemile kuuletuma harjunud vihmavarjukandjast välja kasvanud isikupäratud (mitte)mõtlejad ei ole üleajalised, nende järgi ei nimetata lennujaamu.
Geeniuste aeg on möödas, suurte presidentide aeg on möödas. Uut Lennart Merd pole kusagilt võtta. Välispoliitika guru, sisepoliitikas köielkõndijat, tugevat ühiskonnakriitikut. Tuntud inimesi muidugi on – on poliitikuid, lauljaid, näitlejaid, teadlasi, on Kaljulaid, Kaljurand, Soomere . . . . Esimene nimetatuist on pannud paljusid küsima, kas meil…4 minutit -
Edward von Lõnguse „President_Pätsi_mitu_nägu“.Ivo Kruusamägi / Wikimedia CommonsKas Päts ja Laidoner küüditati?
Eesti Vabariigi kunagistest riigipeadest vahistati esimesel okupatsiooniaastal kaheksa inimest kümnest. Nad kas mõrvati või surid vangistuses. Imelikul kombel pääses Päts.
6 minutit -
Võta ema, isa ja sõber kaasa heterosõbralikule vikerpeole Tartus, Genialistide klubis või mõnele (loodetavasti) eelseisvale Pride’le. Vaata, mis juhtub. Pildil Tallinn Pride 2017.Viker Lane / Wikimedia CommonsKes prügi minema viib?
Avalik arutelu pakub toitu niigi polariseeritud poolustele ja on muutunud ebaisikuliseks ning unustatakse, et inimesed saavad haiget.
8 minutit -
Mis üldse moodustab ajaloolava ja kuidas otsustada, mis sellesse kuulub ja mis mitte? Mõelgem näiteks heitmetele, mereprügile või toksilistele jäätmetele pinnases ja vees. Mil määral on ajaloolase huviorbiidis need sõnakuulmatud asjad?pxfuel.comKas ajaloo paisumisel on piirid?
Traditsiooniline inimkeskne vaade ajaloole teeb aina enam ruumi käsitlustele, mis rõhutavad asjade ja looduse agentsust ja rolli ajalooprotsessi osana.
5 minutit -
Ernest Gellneri meelest on rahvuslus olemas vaid kellelegi vastandumises. Rahvusprobleemi keskmena toob ta esile oma rahvuse nägemise erandlikuna ning puuduliku empaatiavõime, sest oma rahvuskaaslaste põhjustatud ja kannatatud ebaõiglust on kombeks vaadata hoopis teistel alustel. Albert Bettannieri 1887. aasta maalil „Must laik“ kujutatakse, kuidas prantsuse lastele räägitakse Alsace’i ja Lorraine’i vallutamisest Bismarcki poolt 1871. aastal ja see käivitas Prantsusmaal aastakümnete pikkuse Saksamaa vihkamise ja kättemaksu nõudmise.Wikimedia CommonsKujutletud ühtsus rahvuskogukonnas – iidsest uudseni
Nii Benedict Andersoni kui Ernest Gellneri teose lähtepunkt on, et rahvuskuuluvus ei ole midagi antut, nagu varasemad uurijad olid seda kippunud käsitlema.
14 minutit -
Villem Ernits kui erinevuse külvaja
Nii eriskummalist kultuuritegelast kui Villem Ernits pole vist isegi tema ajast võimalik leida: sedavõrd mitmekülgne ja totaalne on tema kõrvalekaldumine keskteest.
7 minutit -
Kas noored tuleks integreerida juba n-ö valmis ja õigesse ühiskonda või peaks noori vaatama kui otsuste mõjutajaid ja muutuste põhjustajaid? Pildil üleilmse noorte kliimastreigi üritus 2019. aasta mais New Yorgis.Felton Davis / Wikimedia CommonsVärskendav ja rikkalik mõttetoit haridushuvilistele
Kogumikus tõusevad esile probleemid, nagu õpetajaskonna vananemine, õpetajaameti vähene atraktiivsus, kutsehariduse kehv maine jms.
9 minutit -
Kreeka maajumal Silenus, Dionysose kaaslane ja õpetaja: „Parim on olla mitte kunagi sündinud, olla mitte kunagi eksisteerinud, olla eimiski. Sellele paremuselt järgnev oleks surra niipea kui võimalik.“ Pompeis asuv fresko kujutamas Silenust koos hermafrodiidi ja menaadiga.Wikimedia CommonsKonarlik teekond ratsionaalse filosoofilise süsteemi poole
Inimkonna ajaloo kulu muutmiseks on kõigepealt vaja teha geneetilised muudatused, et inimkond ise ennast kogemata ega teadlikult ei hävitaks.
12 minutit
