Toeta

Sotsiaalia

  • Head ajad, halvad ajad

    Valitsus peab ütlema, et olukord on täna selline, otsustasime teha seda ja seda ning vastutavad need ja need.

    Ühiskond on nagu organism, mis võib olla erinevas seisundis: kord kogub rasva ja on rahulolev, siis aga vappub palavikus ja hingeldab. Riik oleks nagu ühiskonna­organismi pea, mis juhib elutegevust institutsioonide ja ressursside jaotuse kaudu sõltuvalt sellest, millises seisundis on sootsium. Praegu elame küll oma Eesti riigis, mille…
    Jüri Saar
    6 minutit
  • Kas suudame ja tahame asustada Marssi?
    Elon Musk on järjekindlalt korranud astronautika patriarhide teesi, et inimkond ei jää elama, kui ta ei välju koduplaneedilt. Musk avaldas lootust ise surra Marsil – ainult mitte laskumisavariis! Pildil on Musk raketi Falcon 9 (F9R Dev1) rusude juures ebaõnnestunud katsetusel 2014. aastal.
    Wikimedia Commons

    Kas suudame ja tahame asustada Marssi?

    Muski ja Bezosi raketid sobivad kosmosetaksoks, hiidrakettide tootmine saaks võimalikuks vaid riigi rahastamisega.

    Uno Veismann
    8 minutit

  • Filosoofiaprofessorite taandumine

    Vajame rahvusvahelise mõju skaalal ka vähem oivalist teadust, mis kataks Eesti riiklikust ja ühiskondlikust huvist lähtuvad vajadused.

    Margit Sutrop ja Tõnu Viik naasid pärast pikki välismaal veedetud rännu- ja õpinguaastaid Eestisse ja asusid siin vastavalt Tartu ülikoolis ja Eesti humanitaarinstituudis filosoofiat edendama. Nüüd on kaks pikaaegset filosoofiaprofessorit otsustanud liikuda uutele jahimaadele: Sutrop siirdus jaanuari lõpus riigikokku, Viik vannutatakse mai keskel Tallinna ülikooli rektoriks.…
    Juhan Hellerma
    9 minutit

  • Digiplatvormide hingeelu

    Olukorras, kus infojaotusvõrk on erakätes ja mõjutab valimistulemusi, avalikku arvamust, poliitilisi arutelusid, tuleb jälgida võimalikke karisid, seista avaliku huvi eest ja kaitsta tarbijat.

    On viis peamist digiteenuste suurkorporatsiooni – Google, Facebook, Amazon, Apple ja Microsoft –, mis kujundavad suure osa inimeste elu. Otsinguid teeme Google’is või laeme rakendusi alla Google Play Store’ist, uudiseid ja sisu näeme Facebookis ja Instagramis, ostleme Amazoni…
    Hanna Jemmer
    5 minutit
  • Post-sõnastik LV – Sarimõrvar
    „Voonakeste vaikimises“ kujundatakse sarimõrvarist kunstnik, kellel on oma stiil, sõnum ja materjalitunnetus. Anthony Hopkins Hannibal Lecterina Jonathan Demme filmis.
    Kaader filmist

    Post-sõnastik LV – Sarimõrvar

    Järjest enam keskendutakse mõrvari vaatepunktile, tahetakse eetiliselt eemaletõukavat isikut kujutada terviklikuma karakterina ning meelitatakse lugejat-vaatajat tegelasele kaasa elama.

    Janek Kraavi
    11 minutit
  • Kuidas tõlkida idamaade klassikalisi tekste?
    Martti Kalda
    Erik Prozes/Postimees/Scanpix

    Kuidas tõlkida idamaade klassikalisi tekste?

    Aasia-teemaline teadustöö ja tõlkekultuur on heal järjel, aga üldsusele, sealhulgas akadeemilisele, on see ikkagi hämar värk, mida pole vaja päris tõsiselt võtta.

    Teet Toome
    15 minutit
  • Anneli Ott: „Regionaalsuse aspekt peab olema iga poliitilise otsuse juures.“
    Anneli Ott
    Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix

    Anneli Ott: „Regionaalsuse aspekt peab olema iga poliitilise otsuse juures.“

    Kultuurilehe peatoimetaja intervjuu kultuuriministriga

    11 minutit
  • Islamo-gauchisme ja intellektuaalide koloniaalpohmell Prantsusmaal
    Kolonialismi kaasaegseks näiteks võib tuua kas või Eesti osaluse Sahelis Prantsusmaa juhitud sõjaväelisel missioonil „barkhane“, mida on korduvalt neokolonialismis süüdistatud. Karl-Erik Talvet. Tulnuka jalutuskäik. akrüül lõuendil, 2020. Karl-Erik Talvet osales Mali missioonil 2019. aastal.
    Karl-Erik Talvet

    Islamo-gauchisme ja intellektuaalide koloniaalpohmell Prantsusmaal

    Prantsuse eliit ei soovi tunnistada, kui keskne on kolonialism olnud Prantsusmaa lähiajaloos.

    Gustav Kalm
    8 minutit
  • Antagonistlik rebend. Kaks filosoofiat.
    Jüri Lipping: „Oidipuse loos on liiga vähe tähelepanu pööratud sündmusele, mis filosoofilises plaanis on ehk kõige kaalukam. See on kohtumine sfinksiga, koletu olendiga, kellest õhkub korraga ülimat kerglust ja tapvat tõsidust, erootilist frivoolsust ja eksistentsiaalset fataalsust, osutub inimliku identiteedi problemaatiliseks figuuriks – küsimuseks, mis on võimeline meil lõpmatult käest libisema.” Fernand Khnopffi maal „Sfinksi hellitused“, 1896.

    Antagonistlik rebend. Kaks filosoofiat.

    Jüri Lipping järgib kriminaaluurija meetodit, mille tuumaks on „kuriteopaigast hargneva tekstikoe sümptomaatiline lugemine – kaudsed vihjed, tühised asjaolud, vaikused ja väljajätud“.

    Margus Ott
    12 minutit

  • Kultuuriavalikkuse pöördumine Eesti Vabariigi riigikogu poole

    Austatud rahvasaadikud, palume teil toetada kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse ehitamist Tartu südalinna.
    Ülikoolilinn ja laulupeo häll Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole südalinna ehitatud ühtki uut väärikat kultuurihoonet. Tartu kultuurikeskusega ühendataks parimal moel tungiv vajadus ja harukordne võimalus.
    Plaanitava kultuurikeskuse asukoht on suurepärane: see ehitataks Emajõe kaldapealsele, oleks ümbritsetud pargipuudest ning jääks linnarahva ja külaliste loomulikule liikumisteele. Nüüdisaegne kaht eri kultuuriinstitutsiooni, kunstimuuseumi…
    11 minutit
Sirp