Toeta

Sotsiaalia

  • Vaenuõhutamisest on saanud poliitilise kommunikatsiooni üks põhiinstrumente

    Negatiivsusse kaldumine ehk negatiivse eelistamine iseloomustab ennekõike just konservatiive.

    Kui rääkida poliitikast, poliitilisest tõest ja tõe vettpidavusest, tuleb leppida tõdemusega, et kõik on suhteline ja tõe seisukohalt on kõige eelistatumas seisus morgi töötaja, kelle tõde on lihtne: „Ühel päeval jõuate te kõik minu juurde!“ Ja selles pole kahtlustki, see on tõde. Poliitikategijad pakuvad aga välja oma tõe, mis ei pruugi tegelikkusega kokku minna. Minu lapsepõlv…
    5 minutit
  • Millal on poliitika?
    See, kellest me oleme nii palju rääkinud, kellega tegelenud, kelle peale aega kulutanud, keda majandanud, teeb suu lahti ja ütleb: „Eesti on väga kaugel riigist, kus mõnest lihttööliste üleskasvatatud müüjatüdrukust võib saada peaminister, veel vähem president. Eriti, kui selle müüjatüdruku nimi on näiteks Maša, Vera või Sveta.“ Aga kuidas? Pärast kogu seda vaeva, mis me lõimumisega näinud oleme, ütleb meie haldusobjekt, et ta ei ole meie riigiga rahul? Pildil Sveta Grigorjeva.
    Mihkel Maripuu/ Postimees/Scanpix

    Millal on poliitika?

    Milles siis asi, et venekeelse vähemuse kõnevõime veel eelmisel aastal eesti kultuuri ehmatas?

    Ott Puumeister
    9 minutit
  • Aken Euroopasse

    Aken Euroopasse

    Võiks loota, et mida rohkem teise inimese mõtetest tead, seda paremini teda mõistad. Paraku see ei ole nii.

    Toomas Paul
    9 minutit
  • Dalai-laama mitu elu(lugu)

    Dalai-laama mitu elu(lugu)

    Kindlasti teatakse-tuntakse dalai-laamat üle ilma rohkem ja laiemalt, kui tema teatud mõttes vastaspoolt, Hiina Rahvavabariigi ja seda valitseva kommunistliku partei esimeest Xi Jinpingi.

    Märt Läänemets
    8 minutit

  • Keelefilosoofia enne metafüüsikat

    Ega mõttelugu kinnistaval pärandil peagi otseselt lugejaid olema. Laasbergi kogumik on narratiivi kinnistav allikmaterjal, dokumenteerides analüütilise filosoofia teekonda Eestisse.

    Margo Laasberg (1970–1998) oli üks esimestest eestlastest, kes hakkas 1990. aastate alguses süstemaatiliselt tegelema kaasaegse analüütilise keelefilosoofiaga. Kohe alguses liitus ta Madis Kõivu algatatud analüütilise filosoofia seminariga. Seminari asutamist 1991. aastal võikski pidada Eesti analüütilise filosoofia mõtte­loo sümboolseks alguseks. Selles mõtteloos on Laasbergil oma…
    Henrik Sova
    7 minutit
  • ,

    Eesti Kultuurkapital jagas auhindu

    Eile, 4. veebruaril selgusid Eesti Kultuur­kapitali 2020. aasta auhinnasaajad. Välja anti kaheksa valdkondlikku peapreemiat ja kaheksa sihtkapitali elutööpreemiat.
    Arhitektuuri valdkonna peapreemia pälvisid Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži ühise õppe- ja majutushoone eest 3+1 Arhitektid, T43 Sisearhitektid ja TajuRuum. Audiovisuaalse kunsti vallas pärjati mängufilmi „Viimased“ eest režissöör Veiko Õunpuu. Helikunstis tõsteti esile maailmalavade ooperisolist Ain Anger, kehakultuuris krossisõitja Tanel Leok. Mihkel Mutt pälvis raamatuga „Maailmas peegelduv veetilk“ kirjanduse valdkonna…
    1 minut
  • Valgevene poliitvangi portree
    Mihhail Mišuki vangistuses tehtud joonistus „Sissepääs Akrestsina eeluurimisvanglasse“.

    Valgevene poliitvangi portree

    Kui maailm jälgis otse-eetris Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi lennuki­reisi, kandis 187 Valgevene poliitvangi karistust ebainimlikes tingimustes.

    Yulia Rebase
    5 minutit

  • Kevade näilisusest

    Viimastel nädalatel on väga tihti olnud võimalik sattuda mõttekäigu otsa, kuidas maailm on äkitselt muutunud oluliselt lootusrikkamaks paigaks. Muidugi kajastab see peamiselt seda, millises infoväljas keegi elab, sest pigem käib see liberaalsema maailmavaatega inimeste kohta. Kui ennustaja tahab leida kokkulangevaid märke, siis ta neid ka leiab: Trumpi vahetumine Bideni vastu, kodumaine valitsusvahetus, vaktsiinide saabumine ning pealekauba ka veel lihtsalt aasta algus. Kui palju on selles kõiges…
    Tauno Vahter
    5 minutit

  • Verise aja ja maja saaga

    Küllap on kõigile mõne korra Moskvas käinule silma jäänud tohutu konstruktivistlik majakolakas, mis asub Kremli vastas üle jõe, teispool suurt kivisilda. Pea kõik maja küljed on kaetud mitmes reas mälestustahvlitega kultuuritegelastele, teadlastele, poliitikutele ja väejuhtidele, kes tolles majas on kunagi elanud. Ja tõepoolest, kui see tolleaegse Euroopa suurim elumaja 1932. aastal valmis, siis paigutati sinna elama kuus poliit­büroo liiget, 63 rahvakomissari-ministrit, 94 ministri asetäitjat, 19 marssalit,…
    Jaak Allik
    6 minutit
  • Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte?
    Šveitsis 2016. aastal läbi viidud UBSile üleminekut taotlev referendum põrus läbi suurelt: 77% 23% vastu. Kuna selle mõtte pooldajad olid rääkinud küllalt suurest äraelamist võimaldavast summast (3000 Šveitsi franki aastas), oli šveitslastel selge, et siin lõhnab suure maksutõusu järele. Pildil UBSi toetajate aktsioon 2013. aastal Bernis.
    Wikimedia Commons

    Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte?

    Ida-Euroopa poliitikas on kodanikupalka pooldanud just autsaiderid, sest nii saab lubada paljudele tasuta kingitust, ilma et oldaks kohustatud oma plaani teoks tegema.

    Erik Terk, Johanna Vallistu
    12 minutit
Sirp