Toeta

Sotsiaalia

  • Hüpetega thanatotseeni poole

    Hüpetega thanatotseeni poole

    Küborgide kaitseks väljaastumine on James Lovelocki poolt mõnevõrra ootamatu, iseäranis ootamatu on aga tõeliselt tehisliku lülitamine evolutsiooni ahelasse.

    Rauno Alliksaar
    5 minutit
  • Viirus, biopoliitika ja posthumanism
    Pavel Kostomarovi telesarjas „Järve äärde“ põgeneb mitmest kärgperest koosnev boccacciolik noor himur seltskond epideemia tõttu lukku pandud Moskvast keset järve asuvale saarele. Ent probleemid ei lahene, ei kao viirus ega surm.
    Kaader sarjast

    Viirus, biopoliitika ja posthumanism

    Kuivõrd koroonaviirus nõuab enamasti krooniliselt haigete ja vanemate inimeste elu, on piiranguteta poliitika biopoliitika, st tegemist on diskrimineerimisega erivajaduse (ableism) ja vanuse alusel (ageism).

    Julia Kuznetski
    6 minutit
  • Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad
    Iga humanitaari südamel on küsimus: millised on inimeste kannatused? Ühiskondlikul tasandil kannatusi, mida põhjustavad vaesus ja töötus ning sool, rassil, seksuaalsusel ja puudel põhinev diskrimineerimine, hoopis süvendatakse. Pildil abistavad naised kodutut Broadwayl.
    Wikimedia Commons

    Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad

    Humanitaaralade „produkti“ ja kasumit ei saa mõõta rahas ega muudes kindlates ühikutes, humanitaaria olulisus avaldub nähtamatutes väärtustes nagu demokraatlik, vaba, salliv, elukõlblik ja jätkusuutlik ühiskond.

    Eret Talviste
    5 minutit

  • Mõistusevarjutus ja kõrvakarvakurtus

    Mis saab siis, kui põrkuvad peatumatu jõud ja paigalt liigutamatu objekt? Ühiskondlikud pinged näivad vahel sama tuliseks kasvavat. Kes vähegi avalikus ruumis toimuvat jälgib, teab, et lahkmeel on sügavalt polariseerunud. Üks koolkond ütleks, et konflikt on edasiviiv jõud ja see, mis ei tapa, teeb tugevaks. Teine pool väidaks, et lahkmeel lõhub, hävitab ja nõrgestab igal juhul ja see, mis ei tapa, teeb vigaseks. Postuumselt kurikuulsaks saanud…
    Mikael Laidre
    4 minutit

  • Turvatunde puudumine teeb meid ebatolerantseks

    Lapsepõlvekeskkond vormib väärtused, mis jäävad suuresti alles kogu eluks. Tajutud turvatundel on siin kõige suurem osa. See on „Maailma väärtuste“ uuringuga (World Value Survey) tuntuks saanud Ronald Ingleharti 2018. aasta raamatu „Kultuurievolutsioon“ („Cultural Evolution“) põhitees. Põhjalikumat ajalist ülevaadet kultuurievolutsioonist raamat ei anna. Teose aluseks on WVS ja Euroopa väärtusuuringu (EVS) raames aastatel 1981–2014 105 riigis korraldatud küsitluste andmed, mis katavad 90 protsenti maailma elanikkonnast.
    Lääne ühiskonnad on…
    Allan Aksiim
    4 minutit
  • Vaakumis filosofeerimise võimatusest – Andrus Tool 60
    Andrus Tool ei tee ühegi teema puhul allahindlust ei iseendale, autorile ega kuulajale. See, et tema ootused loengu kuulajale on suured, võib mõnda heidutada, teisele aga teha nimelt ta loengud paeluvaks. 
    Peeter Paasmäe

    Vaakumis filosofeerimise võimatusest – Andrus Tool 60

    Antiikfilosoofidele oli filosoofia eluviis: koolkonna alusprintsiibid tuli teadmiseks võtta ja ka oma elus maksma panna.
    5. detsembril saab 60aastaseks Andrus Tool, hermeneutikale ja filosoofia ajaloo õpetamisele pühendunud Tartu ülikooli kauaaegne väga inspireeriv ja mõjukas lektor. USA Vermonti ülikoolis Antiik-Kreeka filosoofiat uuriv Riin…
    9 minutit

  • Kuidas kirjutada Vabadussõja ajaloost?

    Juubeliaastatel 2018–2020 ilmus Vabadussõja ajaloost rõõmustavalt palju käsitlusi ja kogumikke – alates Vabadussõja kentsakatest juhtumistest (Alo Lõhmus, „Lõbus Vabadussõda“) kuni rahvusarhiivi toimetiseni „Vabadussõja mitu palet“ (Tõnu Tannberg, „Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond 1918–1920“), ja muidugi ka uue kaheköitelise Vabadussõja üldkäsitluseni. Sinna vahele mahuvad veel lugemissoovitusena näiteks Mart Laari seikluslikuna kirjutatud „Jõuluriik“ Vabadussõja esimesest 50 päevast ja Reigo Rosenthali selge, elegantne „Kord ja kohus. Eesti sõjaväe…
    Lauri Vahtre, Hellar Lill
    6 minutit
  • Haridus ja demokraatia
    Vastandus, et ühel pool on vähem haritud kõrvale tõrjutud rahvas ning teisel pool kõrgelt haritud uusaristokraatlik eliit, kes rahvast ei kaasa, kõlab ise nagu populism. Pildil 1884. aastast pärinev karikatuur, mis kujutab eliiti almust paluvate kehvikute nina ees prassimas.
    Wikimedia Commons

    Haridus ja demokraatia

    Rahva pärast muretsemine mõjub ebasiiralt, kui keskne soovitus näib olevat, et pole mõttekas inimesi „liiga palju“ harida.

    Tanel Vallimäe
    7 minutit
  • Kooselu eesmärgist vanemas traditsioonilises abieludiskursuses
    Laste sigitamine ja kasvatamine ei tähenda veel, et abikaasad on oma kohused täitnud, sest sama on võimalik ka konkubinaadis (s.o vabaabielus), ütleb Hupel. Kui sellele lisandub ka abikaasade tihe ja lähedane ühendus ning püüdlus vastastikuse abiosutamise kaudu ühist hüvangut edendada, siis peab Hupel sellist kooselu samuti sisult abieluks. Illustratsioon Hupeli teosest: „Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. 2. kd“. Riga: J. F. Hartknoch, 1777.

    Kooselu eesmärgist vanemas traditsioonilises abieludiskursuses

    Vaidlustades laste sigitamise kui abielu peaeesmärgi astub Hupel ühtlasi välja naiste kaitseks, keda valitsev arusaam sunnib sünnitusmasinaks.

    Vahur Aabrams
    12 minutit
  • Koroonakriisi mõju majandusele
    Lisaraha pihustamine majandusse, mida tehti 2008. ja 2009. aasta majandus- ja rahanduskriisi ajal suhteliselt tõrksalt, aga mis on praeguse kriisi ajal olnud palju enesestmõistatavam, on ärgitanud küsima sel moel tekitatud majanduskeskkonna jätkusuutlikkuse kohta.
    Wikimedia Commons

    Koroonakriisi mõju majandusele

    Kaua on jätkusuutlik selline tulu- ja maksupoliitika, kui solidaarsust eeldavas piirangute, kasvanud ravikindluskulude ja rahanappuse keskkonnas ei maksustata osa tuludest üldse?

    Alari Purju
    8 minutit
Sirp