Toeta

Sotsiaalia

  • Üleujutatud linnaosa, milles asuvad köögiviljanimedega tänavad
    Linnaosa kui supikauss. Veeta ei ole supist mõtet rääkida. Meloni tänav Tartu Supilinnas varakevadel.
    Wikimedia Commons

    Üleujutatud linnaosa, milles asuvad köögiviljanimedega tänavad

    Kui Supilinna nimi ongi läinud laiemasse käibesse sulaajal ja lähtub irooniliselt mõeldud supellinna tiitlist, siis aeg on teinud oma töö. Sellest, mis võis olla pilkenimi, on saanud tähtis osis Tartu identiteedis.

    Vahur Aabrams
    9 minutit

  • Õndsaks eristunud venelased

    Venemaa strateegia tähendab, et ta maadleb Paul Keresega ja maletab Kristjan Palusaluga. Venelased mängivad kahtlast mängu, kuid järjest paremini.

    Kui Nürnbergis lähiminevikust kokkuvõtteid tehti, siis üks surmamõistetuist, ajalehe toimetaja Julius Streicher peatunud hetkeks oma maise teekonna lõpul ameeriklaste rühma ees ja käratanud, et kord poovad bolševikud neidki. Aga hoolimata sellest, et venelastele sigines tuumarelv, ei tahtnud maailmarevolutsioon edeneda. Venelasi kardeti ja ehk…
    Tiit Riismaa
    8 minutit

  • Rooma pidi langema

    Poliitiline polütsentrism on üks kandvamaid tegureid, millega Euroopas, ja eriti Põhjamere ääres, esile kerkinud riikide edu seletada.

    Impeeriumid on halvad, kuna nad suruvad maha nii sotsiaalseid kui ka tehnoloogilisi uuendusi. Konkurents riikide vahel on hea, kuna soosib mõlemat. Teekond moodsa maailma jõuka heaoluühiskonnani koos demokraatia ja õigusriigiga ehk francisfukuyamalikult öeldes: „teekond Taani“ vajas impeeriumide vaba(ma) maailma teket. Langema pidi just Rooma impeerium, et Euroopa…
    Allan Aksiim
    5 minutit
  • Pimeda vihaga löödud
    Catherine Nixey sõnul ei olnud mungad üksnes vulgaarsed, haisvad ja napi haridusega, vaid ka petised. Nad teesklesid, et elavad range eneseeituse vaimus, ent tegelikult ei olnud nad midagi enamat kui joomarlikud kõrilõikajad, kes söövad enam kui elevandid. Eduard von Grützneri nägemus mungast teel ninaesist täitma.
    Wikimedia Commons

    Pimeda vihaga löödud

    Mõnel puhul näib, et autor pole olemasoleva kirjandusega üldse kursis olnud või siis ei ole oma teesi edendamise huvides tagasi kohkunud ka otsese valetamise ees.

    Rauno Alliksaar
    7 minutit

  • Kunstnikud ja literaadid pole kogu kultuur

    Kus kõik ei õpitud – Peterburis ja Riias, Danzigis (Gdańskis) ja Varssavis, Berliinis ja Karlsruhes, Darmstadtis ja Dresdenis, Brnos ja Viinis, Grazis ja Zürichis, koguni Toulouse’is, Glasgow’s ja Budapestis.

    Raimo Pullat, Tõnis Liibek, Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud insenerid ja arhitektid. Estopol, 2020, 446 lk.
    Eesti kultuuri- ja hariduslugu kujutledes oleme harjunud mõtlema kirjanikele ja kunstnikele, ülikooli professoreile…
    Ivar Leimus
    5 minutit

  • Monumendiraevust kunstiuurija pilguga

    Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus.

    Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus monumentide ümber sümbolitega seonduva piiresse ning puutugu avalikku skulptuuri vaid sedavõrd, kui see käsitleb avaliku ruumi…
    Enriko Mäsak
    5 minutit
  • Post-sõnastik LII – Ajasilmus
    „Matrjoška“ („Russian Doll“, USA 2019) sündmused olid silmustatud ühte õhtusse: peategelane (Natasha Lyonne) sureb ja ärkab korduvalt elule oma sünnipäevapeol.
    Pressifoto

    Post-sõnastik LII – Ajasilmus

    Nüüdisaja tuntuim teadlane Stephen Hawking arutleb raamatus „Universum pähklikoores“ muuhulgas ajarändude võimalikkuse teemal. Kuigi nende tõenäosus on äärmiselt väike, üks jagatud arvuga, milles kümnele järgneb triljon viiendas astmes nulli, siis poolklassikalises teoorias, „milles käsitletakse ainet kvantteooriale alluvana, kuid aegruumi kui klassikalist,…
    Janek Kraavi
    6 minutit

  • Valge mees on surnud

    Ainult tihedas ideoloogilises udupilves saab unistada, et diskrimineerimisvabas ühiskonnas on kõikjal samad jaotused nagu sünnitusmajas, olgu riigikogus või vanglas, teetöödel või salsaringis.

    George Floydi tapmisest ajendatud rahutused ja selle vastukaja Eesti (ühis)meedias toob meelde ühe anekdoodi. Rahvaloendaja uurib küsitletavalt, kes on nende leibkonnas perepea, s.o inimene, kes otsustab kõige tähtsamate küsimuste üle. Mees vastab, et tema, kindlasti tema. Küsitluse käigus aga…
    Mihkel Kunnus
    7 minutit
  • Kellele eraldumine, kellele ühildumine

    Kellele eraldumine, kellele ühildumine

    Üha sagedamini tajutakse isiklikku vabadust mitte lihtsalt eneseteostusena, vaid meelekindlust nõudva vastupanuaktina „süvariigile“, „peavoolumeediale“, „tavameditsiinile“ jne.

    Jan Kaus
    10 minutit

  • Hagia Sophia üleskutse

    Hagia Sophia peab säilima kõigi oma kihistustega, religioonide ülese vendluse ja maailmarahu sümbolina.

    VI sajandist pärinevat Hagia Sophiat on Vahemere maades sajandeid imetletud kui arhitektuuri meistriteost. Ta on vaimustanud külastajaid oma seinu ja põrandaid kaunistava marmori, hiiglasliku kupli ning säravate kuld- ja hõbemosaiikidega. Sultan Mehmet II Vallutaja muutis selle XV sajandi keskpaigas mošeeks ja osmanid pidasid hoonest väga lugu. Mehmet II moodustas selle…
    2 minutit
Sirp