Toeta

Sotsiaalia

  • Süsinikjalajälg ja tiheda linna suur jalanumber
    Helsingi uue tiheda Kalaranta elamukvartali tänavamiljöö on hästi disainitud ning sealt ei puudu ka just õigesse kohta asetatud heal tasemel skulptuurid. Hoonete süngesse varju jäävas kitsas tänavakanjonis jalutaja näeb aga päikest vähe, fassaadidelt kaigub vastu kajakate kisa ning kõrghaljastuse puudumisest jõudu koguv tõmbetuul ei jäta korras soengu säilitamiseks lootustki.
    2 × Kadi Tuul
    ,

    Süsinikjalajälg ja tiheda linna suur jalanumber

    Tihedal linnal on palju puudusi, millest ei räägita. Neist olulisim on, et tihe ja kivine elukeskkond ei ole tervislik.

    Kadi Tuul
    6 minutit
  • Eesti muld ja eesti süda – aednik Tuglas
    Tormiliste poliitiliste muutuste keskele sattunud Tuglased tundsid end mändide ja lopsaka aiaroheluse varjus kaitstuna. Tanja Muravskaja fotoinstallatsioon (2016-2019) näitusel „Aiapagu“.
    Heili Sepp

    Eesti muld ja eesti süda – aednik Tuglas

    Mis oleks, kui näeksime Tuglase suurt kujundit aialoomes, mille eesmärk oli siduda selle maaga väljakistud juurte asemel loendamatu hulk uusi juuri ja risoome.

    Heili Sepp
    10 minutit
  • Malbuse pahupool
    ,

    Malbuse pahupool

    Meil ei ole diskuteerimiskultuuri, küll aga kalduvus väiklasele jagelemisele, mida Jaan Kaplinski ise on korraks nimetanud isegi võidusülitamiseks.

    Ilmar Vene
    5 minutit

  • Kes küll kaitseks looma eest?

    Loomaõiguste arengutempo on ebapiisav ning ükski inimese üksikotsus ei vii püsivate lahendusteni.

    Kalamajas nähti pesukaru. Valgas aga tegutseb juuli algusest kaks täiesti pesemata Venemaa karu. Juba aastaid võib Läänemaa roostikes kohata šaakaleid, kes on küll kuulutatud kohalikuks tegelaseks erinevalt tema „invasiivsest võõrliigist“ konkurendist kährikkoerast, kes toodi Eestisse juba aastakümnete eest ning on siin mugavalt kodunenud. Pärnu rannas varitseb suplejaid Kaug-Idast laevade pilsiveega siia rännanud…
    Kaarel Tarand
    4 minutit

  • Pikk tee Visegrádi

    Peataolek ja juhuotsused ehk Varssavi ja Budapesti moe järgi viljeldav sisepoliitika viib Eesti välispoliitilisse üksindusse.

    Euroopa Liidu peadepoos käib vilgas töö. Uut värvi vajab ešeloni viimane vagun, mille välisküljele oli seni suurte tähtedega maalitud „Visegrád“. See kolmanda klassi vagun on kuulus sees vohava haige õigusriikluse poolest ning vaguni­saatja on seal korraga nii peaminister kui ka kõrgeim kohtumõistja. Kupeesid seal ei ole, vaid rahvas pinkidel…
    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • Euroopa riigid ei soovi end siduda
    Miklós Szanyi: “Me peame kaotajatest hoolima. See on ennekõike Saksamaa võimuses. Just nemad on Euroopas absoluutsed võitjad. Samal ajal on nad kõige vähem valmis teistele hüvitist pakkuma.”
    Szigeti Tamás/Magyar Tudományos Akadémia.

    Euroopa riigid ei soovi end siduda

    Miklós Szanyi: Maksud on kõige suurem eurointegratsiooni komistuskivi. Kõik tahavad riigisiseste regulatsioonide juurde jääda.

    Mikael Raihhelgauz
    10 minutit

  • Kuidas Taani oma lipu sai ja mis rolli muistsed eestlased selles mängisid

    Eesti lugeja on harjunud siinmail XIII sajandi algul toimunud sündmuste kajastamisega Põhja-Saksa päritolu ristisõdijate ja misjonäride ettevõtmisena, milles Taani kuningal ja kirikul oli pigem teisejärguline roll. See Henriku Liivimaa kroonika loodud narratiiv on ajalookirjutuses niivõrd juurdunud, et kogu sündmustikku ongi valdavalt kajastatud kas Saksa ristisõdijate1 või oma poliitilist ja religioosset ise­olemist kaitsnud muistsete eesti rahvaste vaatepunktist.2 Eesti ja Taani teadlaste koostöös valminud „Taanlaste ristisõda Eestis“ avab…
    Mihkel Mäesalu
    9 minutit
  • Ajud Marsilt ja Veenuselt?
    Kahe grupi võrdlemine eeldab kahe vastanduva grupi olemasolu. Rühmitamisotsus peab põhinema mingitel selgetel omadustel, mitte lihtsalt soostereotüüpsetel oletustel. On selgunud, et ei saa tuvastada mingit tüüpiliselt naistele või meestele omast käitumismustrit. Võimaliku (väikse) erisuse puhul on suur osa sotsiaalsetel ja kultuurilistel teguritel. Pildil kaader ülemöödunud aastal Pöffil linastunud Jonathan Daytoni filmist „Sugupoolte heitlus“.

    Ajud Marsilt ja Veenuselt?

    Naiste ja meeste ajudest neuroteadlase pilgu läbi

    Kadri Aavik
    10 minutit

  • Ökoloogiline pööre etenduskunstis ja tantsus

    Kapitalistlikust utilitaarsest perspek­tiivist nähakse inimest ja tsivilisatsiooni kui mõtlevat ja ratsionaalset subjekti, loodust ja sealseid ressursse aga objektidena, millele rakendada tarbija­mentaliteeti. Nii saab Maast ja selle energeetilistest ressurssidest ökosüsteemi asemel pelgalt ekspluateeritav materjal. Jason Moore on välja käinud nn odava looduse kontseptsiooni, mille järgi kasutab kapitalism odava tööjõu kõrval „odavat loodust“, mis tekitab kasvu­illusiooni, tegelikult aga loodus hävitatakse ja kurnatakse majanduskasvu ning ülekasutamise tõttu välja. „Neoliberalism ja…
    Iiris Viirpalu
    3 minutit
  • Müür monumendi juures – „Ma olen monument. Ma olen inimene.“
    Robert Venturi, Denise Scott Browni ja Steven Izenouri raamatut „Õppides Las Vegasest“ (1972) peetakse postmodernistliku arhitektuuriteooria ja ühtlasi kogu visuaalkultuuri üheks võtmetekstiks. Illustratsioon „Soovitus monumendiks“ kujutab dekoreeritud sara, mille kohal kõrgub plinkiv reklaamtahvel hüüdlausega „I Am a Monument!“.
    Archdaily.com
    ,

    Müür monumendi juures – „Ma olen monument. Ma olen inimene.“

    Robert Venturi, Denise Scott Browni ja Steven Izenouri raamatut „Õppides Las Vegasest“ (1972) peetakse postmodernistliku arhitektuuriteooria ja ühtlasi kogu visuaalkultuuri üheks võtme­tekstiks. Ehkki autorite globaliseerumis­kaugeid seisukohti võib tänapäeval pidada aegunuks, esindab nende pilti ja teksti sünteesiv raamat midagi ajastuüleselt üldinimlikku. Teos…
    Gregor Taul
    3 minutit
Sirp