Kas on õigustatud minna õpetama Euroopa Liidule bürokraatia vähendamist, kui me ise ei ole suutnud oma bürokraatiat vähendada?
Mis mõtted on jäänud kõlama pärast Eesti ELi-eesistumise viimaseid üritusi?
Samale perioodile langes teaduse korralise evalveerimise1 lõpparuande avalikustamine.
Toimunud on kohtumisi, konverentse, arutatud mitmesuguseid teemasid. Viimasel, järjekorralt neljandal teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor“ arutati, kuidas targalt riiki juhtida. Konverentsi teema on heas kooskõlas Eesti ELi-eesistumise…
Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel.
Töö juures töölkäimise traditsioon on juurdunud sajandite jooksul ning sarnaselt paljude muude sotsiaalsete normidega on see harjumus visa kaduma. Laevakaptenit, poemüüjat, kirurgi, teatrinäitlejat või turvameest on kahtlemata raske kodus töötamas ette kujutada, vähemasti tehnoloogia praeguste võimaluste juures. On palju teisigi ameteid nii tootmis-, teenindus-…
9. – 10. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvaheline merekeskkonnaalane konverents „From small scales to large scales“, kus said kokku kolme Soome lahe riigi – Soome, Eesti ja Venemaa – mereteaduse, keskkonnakaitse ja keskkonnateadlikkuse spetsialistid. Konverentsi lõpetas lainetuse dünaamika laborist tuule tiibadesse saanud noorteadlaste minikonverents ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere artiklikogumiku „Truudus Eestile“ esitlus. „Teaduste akadeemia presidendi roll on mõneti võrreldav peapiiskopi omaga. Ta peab oskama lausuda midagi igal teemal, nii kliimamuutustest kui armastusest,“ kirjutab kogumiku eessõnas Indrek Treufeldt.
Irja Lutsar on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi osakonna juhataja ja meditsiinilise mikrobioloogia professor. Samuti on ta The Paediatric Infectious Disease Journali sektsiooni toimetaja, Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, Tartu ülikooli senati liige ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) pediaatrilise komitee liige.
Irja Lutsar: „Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“
Mõtlesid, et saad puhta vehma-riigi, aga leiad end vangist ja väljendusvõimetuna: kultuur, majandus, ajakirjandus ning hulk isiklikku sfääri puutuvat litsutakse vehma alla.
Eri elualadelt on kõlanud kriitikat ülikoolide ja teadlaste kohta. Üks levinud etteheiteid on see, et teadlased tegelevad oma kitsaste, tihti teoreetiliste teemadega, millel on eluga vähe pistmist. Selline mõttekäik on tuttav ka haridusteaduse valdkonnas. Näiteks õpetajakoolituses on teooria ja praktika vaheline lõhe ning vajadus ja võimalused selle ületamiseks peavoolu aruteluteemaks alates 1990ndatest. Igapäevaelulised probleemid on sageli palju laiemad, kui kitsa fookusega uurimisteemad. Ometi on ka komplekssete…
Püüdlustes suunata noori raamatutarkuste omandamise asemel praktilisemaid oskusi arendama ei arvestata praeguse ühiskonna vajadusi.
Alates sellest, kui haridusminister Mailis Reps tuli mõne nädala eest avalikkuse ette ideega kehtestada gümnaasiumi sisseastumiseks üleriigiline hindepõhine lävend, on räägitud palju kutsehariduse mainest. Räägitud on ka valikuvabaduse allesjätmisest või selle äravõtmisest; sellest, kui hästi iseloomustab üks või teine hinne noore inimese valmidust omandada gümnaasiumiharidus, ning sellest, mis jääb hinnete taha…
Kevad-kaelusöölase Eestist pärit valmikut ei ole üheski kollektsioonis, kuid kuna tema röövikut pole võimalik ühegi teise liigiga sassi ajada, on taoline foto Eesti liblikate nimestikku võtmiseks piisav tõendusmaterjal.
Praegused teaduse rahastussüsteemid ei soodusta piisavalt kahesuunalist mobiilsust teadussektori ja ettevõtlussektori vahel.
Teadlaste koostöö tööstusega ja ettevõtete innovatsiooni toetamine on keeruline ja nüansirohke teema. Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia on oma kohtumistel seda teemat käsitlenud ning otsustasime mõned mõttepunktid arutelu julgustamiseks kirja panna.
Teadlaste koostööd tööstusega tuleb rohkem tunnustada
Erinevatest strateegiadokumentidest ja -aruteludest võib leida üldsõnalisi soovitusi koostöö julgustamiseks teadussektori ja ettevõtlussektori vahel. Tegelikus elus ei olegi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
9. – 10. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvaheline merekeskkonnaalane konverents „From small scales to large scales“, kus said kokku kolme Soome lahe riigi – Soome, Eesti ja Venemaa – mereteaduse, keskkonnakaitse ja keskkonnateadlikkuse spetsialistid. Konverentsi lõpetas lainetuse dünaamika laborist tuule tiibadesse saanud noorteadlaste minikonverents ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere artiklikogumiku „Truudus Eestile“ esitlus. „Teaduste akadeemia presidendi roll on mõneti võrreldav peapiiskopi omaga. Ta peab oskama lausuda midagi igal teemal, nii kliimamuutustest kui armastusest,“ kirjutab kogumiku eessõnas Indrek Treufeldt.Timo Korv
Alternatiivse Saksamaa (AfD) soditud valimisplakat.Wikimedia Commons
Irja Lutsar on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi osakonna juhataja ja meditsiinilise mikrobioloogia professor. Samuti on ta The Paediatric Infectious Disease Journali sektsiooni toimetaja, Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, Tartu ülikooli senati liige ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) pediaatrilise komitee liige.Wikimedia Commons
Võiks imestada: kuidas siis nii, et inimesed ise tahavadki omaenda represseeritud olemist, tahavad orjust mitte üksnes teistele, vaid ka iseendale?Aron Stern
Kevad-kaelusöölase Eestist pärit valmikut ei ole üheski kollektsioonis, kuid kuna tema röövikut pole võimalik ühegi teise liigiga sassi ajada, on taoline foto Eesti liblikate nimestikku võtmiseks piisav tõendusmaterjal.Erki Õunap
