Toeta

Teadus

  • Hübriidne loometeadus

    Kunsti ja teaduse ühenduskohti otsides

    Teaduse ja kunsti teineteist rikastav mõju on teada. Kunsti viljelemine kui uutmoodi loovate küsimuste püstitamine on töös edasi aidanud paljusid teadlasi ja teadus on pakkunud ainest paljudele kunstnikele. Teadust kunstiliste vahendite abil mõtestades kaitses kunstiakadeemias loometeadlasena oma doktoritöö Piibe Piirma, keda juhendas füüsik Andi Hektor KBFIst. Piirma eestvedamisel korraldati 2014. aastal Tallinnas kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli suurprojektina tarbekunsti- ja disainimuuseumis hübriidsete…
    Mart Kalm
    2 minutit

  • Esemed räägivad

    Muuseumid tegelevad süstemaatilise ja korrastatud informatsiooni loomisega kogu materiaalse maailma kohta.

    Esemed ümbritsevad meid kõikjal. Suur osa teabest – mitte ainult mineviku, vaid ka oleviku kohta – on seotud kõikvõimalike objektidega. Esemed ehk asjad on ju tegelikult need, millega inimesed otseselt kokku puuduvad nii igapäevaelus kui ka ajaloo uurimisel. Muuseumid on organisatsioonid, kes tegelevad peamiselt objektide kogumisega. Muuseumid ei kogu ja eksponeeri kaugeltki mitte ainult…
    Kurmo Konsa
    7 minutit
  • Tenuur kui akadeemilise vabaduse tagatis

    Tenuur kui akadeemilise vabaduse tagatis

    TTÜ arengukava näeb ette ühtse, tenuuri põhimõtetele tugineva akadeemilise karjäärimudeli kasutuselevõttu.

    Jaak Aaviksoo, Ttü rektor Renno Veinthal, Ttü prorektor
    5 minutit
  • Südame südames
    Tallinna tehnikaülikooli töörühm professor Mart Mini juhtimisel on välja töötanud originaalse impedantsil põhineva lahenduse, mida saab kasutada südamestimulaatorites, aga ka südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, siiratud kudede ja organite kohanemis- ja eluvõime jälgimiseks ning metallide, näiteks euromüntide ehtsuse kiireks tuvastamiseks.
    Kalev Lilleorg / Scanpix

    Südame südames

    Südamestimulaatorite tööks uudseid lahendusi välja töötanud teadlane Mart Min liigub edasi tehisintellektilaadse diagnoosisüsteemi loomise poole.

    Margus Maidla
    8 minutit
  • Kognitiivelektroonika on elektroonika tulevik
    Südamestimulaatorite kiipide testimine.
    Toomas Huik / Postimees / Scanpix

    Kognitiivelektroonika on elektroonika tulevik

    Euroopa Liit on suunanud tähelepanuväärse rahaeraldise Eesti teaduslabori tulevikutehnoloogiasse.

    Margus Maidla
    4 minutit
  • Reform reformi pärast
    René Kari. Teaduse triumf. Õli, lõuend. 1976. Eesti Kunstimuuseum.

    Reform reformi pärast

    Intervjuu KBFI endise direktori Raivo Sterni ja kevadel ametisse valitud direktori Urmas Nageliga

    Margus Maidla
    10 minutit

  • Pealelend – Henry Kattago, riigikantselei strateegiabüroo strateegia­direktori asetäitja

    Juunis teatati, et riigikantselei juurde luuakse teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühm. Millega on tegu ja millega rakkerühm tegelema hakkab, vastab riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektori asetäitja Henry Kattago.
    Kes rakkerühma koosseisu kuuluvad?
    Rakkerühma juht on Tõnu Pekk. Rakkerühma liikmed on Jaanus Müür Eesti Üliõpilaskondade Liidust, Toomas Tamsar Eesti Tööandjate Keskliidust, Andres Öpik Eesti Teaduste Akadeemiast, Hanna Kanep ning Peep Jonas rektorite nõukogust, Kaido Kaljulaid Teenusmajanduse Kojast, Indrek Reimand haridus-…
    2 minutit

  • Miks vajavad tehnika ja teadus erinevat filosoofiat

    Teaduse edenemine hoiab teadusliku teadmise olemuse küsimuse pidevalt tähelepanu all. Õnneks ei ole tehnika puhulgi asi lootusetu.

    Möödunud aastal ilmunud teadusfilosoofia ülevaates sai lubatud, et see ei jää viimaseks filosoofia alajaotusi tutvustavaks kirjutiseks. Sealsamas sisaldus ka vihje tehnikafilosoofiale. Käesolev ongi nüüd lõpuks valminud üritus esitada põgus sissevaade valdkonda, mida eesti keeles on kokku lepitud nimetada tehnikafilosoofiaks.
    Alustuseks olgu öeldud, et küllaltki levinud on arvamus, et…
    Peeter Müürsepp
    8 minutit
  • Kvantilm
    Viis nobelisti vestlusringis. Vasakult paremale Walther Nernst (keemiaauhind 1920), Albert Einstein (Nobel teoreetilise füüsika alal 1921) Max Planck (füüsikaauhind 1918), Robert Andrews Millikan (füüsikaauhind 1923) ja Max von Laue (füüsikaauhind 1914).
    Creative Commons

    Kvantilm

    Saatesõnakunsti kiituseks. Teaduse arengut ja tulemusi tuleb tunda originaalsete uurimuste kaudu, mitte referaatide vahendusel.

    Peeter Olesk
    5 minutit
  • Lastekasvatuseks parim riik

    Lastekasvatuseks parim riik

    UNICEFi ettekandes võrreldakse laste heaolu 41 Euroopa Liidu ja OECD riigis, Eesti asub selles pingereas 8. kohal, olles muuhulgas esimene Ida-Euroopa riik.

    Marit Rebane
    6 minutit
Sirp