Toeta

Teadus

  • Kes saab teadlast sundida …
    Teadust ei tule meedias ja avalikus ruumis tikutulega taga otsida, vaid tihti särab see kutsuvalt LED-lampide valgel (tõsi, keset plinkivat linnadžunglit). Pildil teadlaste öö 2015.
    Pressifoto

    Kes saab teadlast sundida …

    Teaduskommunikatsiooni kursus võiks kuuluda iga doktorandi kohustuslikku programmi.

    Arko Olesk, Terje Tuisk
    6 minutit
  • Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is
    Mari Moora (pildil paremal krohmseente uuringul Koerus) ja tema kolleegid on viimastel aastatel jälginud, milline on krohmseente mitmekesisus lokaalselt ja globaalselt ning kuidas reageeritakse keskkonnamõjudele.
    Erakogu

    Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is

    Taimede produktiivsuse ja mitmekesisuse vahelisest seosest krohmseente liikide määramisel

    Marju Himma
    9 minutit

  • Isiklik on poliitiline

    Uuringus kirjeldatakse Eestis elavate LGBT-inimeste kogemusi ja hinnanguid oma heaolule.

    Transsoolisust ja transsooliste inimeste kogemusi on meie senises soouurimuslikus ja sotsioloogilises uurimistöös vähe käsitletud (vt nt Luha 2015).1 Kuna transsooliste inimeste puhul on tähelepanu all eelkõige nende sooidentiteet, mitte seksuaalne orientatsioon, siis erinevad nende probleemid ja poliitilised huvid suuresti LGB-inimeste omadest ning vajavad eraldi analüüsi. Transsoolisuse uurimise kaudu saame paremini mõista ka ühiskonna alustalaks olevat binaarset…
    Kadri Aavik
    12 minutit

  • T nagu trans

    Eesti transinimeste elukvaliteet paraneb niipea, kui riik suudab lahutada juriidilised protseduurid meditsiinilistest.

    Feministile on sugu nagu marksistile klass, s.t ühiskonna keskne kategooria, millega määratletakse inimelu võimalused. Reeglid, mida igale sootsiumi liikmele õpetatakse või mille tundmist eeldatakse, on omakorda mõjutatud soosüsteemist. Läänemaailma soosüsteemi iseloomustab binaarsus. Valdavalt tunnustatakse nais- ja meessugu ning äärealadele on tõrjutud teistsuguse sooidentiteediga inimesed. Samal ajal on mitu viisi, kuidas oma sugu määratleda-esitleda ning…
    Mari-Liis Sepper
    7 minutit
  • Inimkonna tulevik
    11. märtsil möödub viis aastat Fukushima Daiichi tuumakatastroofist, mis liigitati rahvusvahelisel tuumaintsidentide skaalal kõige kõrgemale 7. astmele, kuhu seni küündis vaid Tšornobõli juhtum. Katastroofi tagajärjel levinud tuumareostuse likvideerimine ei ole veel kaugeltki lõppenud. Pildil Tokyo Electric Power Co (TEPCO) tööline kaitseülikonnas ja maskis Fukushima Daiichi purunenud reaktorihoone ees.
    Scanpix / AP / Toru Hanai

    Inimkonna tulevik

    Kuidas leevendada ülemaailmseid põletavaid probleeme, ebavõrdsust iga riigi sees ja riikide vahel ning ökoloogilist kriisi.

    Margus Ott
    11 minutit

  • Teaduse kohast tulevikus

    Veerand sajandit käesolevast hetkest tuleviku poole

    Üleüldised arutlused mulle ei meeldi, sest lihtsureliku aegruum on lõplik ja ühtlasi väga konkreetne. Keegi meiesugustest ei arva, et inimene saaks tegutseda, olles ise vaakuumis. Vastupidi. Maailm meie ümber on täis igasugust kila-kola, mille nurkade vastu on end väga lihtne ära lüüa. Kui me seda ei taha, siis tuleb õppida käitumist ruumis, milles valitseb Robert Browni kord. Mind igatahes…
    Peeter Olesk
    7 minutit

  • Teaduse diskreetne düstoopia

    Hiljuti on hakatud meedias arutama rämpsteadusajakirjade probleemi. Järjest ilmub artikleid, kus kirjeldatakse teadlaste kaalutlusi, miks sellistes ajakirjades avaldada ja et ülikoolide juhtkonnad eiravad muret. Olen nõus hinnanguga, et see pseudoajakirjades avaldamine on mõttetu probleem. Keegi ei saa oma akadeemilist karjääri rajada nendele ajakirjadele, keegi ei saa selliste publikatsioonide abil teadusgranti. Ma ei usu, et mõnes kõrgkoolis või uurimisinstituudis võiks keegi osutuda akadeemilisele ametikohale valituks sedalaadi rahvusvahelise…
    Art Leete
    3 minutit
  • Teadusliku pikaealisuse ja väärikuse kombinatsioon Ülo Lepik
    Ülo Lepik abikaasaga juubelinäituse avamisel 2011. aastal.
    TA arhiiv

    Teadusliku pikaealisuse ja väärikuse kombinatsioon Ülo Lepik

    Ülo Lepik on elav näide teaduslikust pikaealisusest. Tänavu täitub tal 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub ka 50 aastat professori tasemel õpetamist Tartu ülikoolis. 1960. aastate algul oli ta ülikooli kõige noorem professor, nüüdseks on ta juba 20 aastat olnud emeriitprofessor…
    2 minutit
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2016
    Jassu Hertsmann / Ekspress Meedia

    Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2016

    Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat.
    Teaduspõhise riigivalitsemise võimalikkusest
    TIINA RANDMA-LIIV – snd 1968, Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor
    Preemia sotsiaalteaduste alal teadustöö „Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute…
    10 minutit
  • Astronoomid ja aeg
    Kaunis galaktika NGC 1300 Eridanuse tähtkujus asub meist 61 miljoni valgusaasta kaugusel. Kosmoloogilisteks süvavaatlusteks on see objekt aga pigem müraallikas. Selliste lähedaste objektide kiirguskomponent ja nende tekitatud gravitatsioonilised moonutused tuli näiteks Plancki missiooni puhul teadlasi huvitavast signaalist lahutada.
    Copyright: Hubble Heritage Team, ESA, NASA.

    Astronoomid ja aeg

    Hea uudis on see, et oleme võimelised vaatlema peaaegu kõike, mida on võimalik vaadelda.

    Jaan Pelt
    9 minutit
Sirp