Toeta

Teadus

  • Rein Vihalemm teadusfilosoofina

    18. juulil röövis traagiline õnnetus meilt silmapaistva filosoofi Rein Vihalemma. Tegemist oli mõtlejaga, kes oli aastakümneid kujundanud Eesti teadusfilosoofia ja -metodoloogia nägu, seda olulist filosoofiaharu suunanud ja sisuliselt arendanud nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Rein Vihalemm oli silmapaistev uurija, aga ka hinnatud pedagoog-juhendaja ja edukas organisaator.
    Rein Vihalemma hariduslik taust oli teadusfilosoofile kõige paremas mõttes tüüpiline. Ta omandas kõrghariduse Tartu ülikoolis keemia alal, siirdus pärast lõpetamist kohe…
    Peeter Müürsepp
    3 minutit
  • Erisugused, aga ühtsed
    Viimaste aastate Venemaa agressiivsus, kaitsekulude pidev suurendamine ja sõjaväereform näitasid, et Balti riikide ja Poola seisukohtadel on alust.
    Mihkel Maripuu / Postimees /Scanpix

    Erisugused, aga ühtsed

    Läänemere regiooni julgeoleku tagatis

    Heiko Pääbo
    4 minutit
  • Aitaja jõud
    Alar Kivilo. Los Angeles, California. Foto, 2009.
    Eesti Kunstimuuseum.

    Aitaja jõud

    Mida suuremat erisust ja mitmekesisust suudab ühiskond endasse lõimida ja mida aktiivsem olla, seda adekvaatsemalt suudab ta käituda.

    Margus Ott
    12 minutit

  • Rein Vihalemm 9. XII 1938 – 18. VII 2015

    Surm – varju ulmata uni,
    kerge ja jahe,
    kerkib mu üle kuni
    saan üle lahe.
    Arno Vihalemm, katkend luuletusest „Varjumäng“ kogumikust „Trööstikirjad II“
    Tartu ülikooli ja eesti filosoofiat on tabanud suur kaotus: lahkunud on silmapaistev teadusfilosoof professor Rein Vihalemm.
    Vihalemm sündis Pärnus 9. XII 1938. Ta lõpetas 1957. aastal L. Koidula nimelise Pärnu II keskkooli, 1963 TRÜ füüsikalise keemia erialal (kiitusega) ning 1966 aspirantuuri filosoofias. 1969. aastal kaitses Vihalemm NSV Liidu TA…
    2 minutit
  • Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele
    Rahvusvahelistes pingeridades on Eesti ülikoolid üldiselt tunduvalt tagapool kui Põhjamaade ülikoolid. Mõnes ülikoolis on viimastel aastatel toimunud muljetavaldav areng, kuid on vaja meeles pidada, et kui siinsed ülikoolid astuvad sammu edasi, tehakse seda ka väljaspool Eestit.
    Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele

    Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu.

    Karsten Staehr
    6 minutit
  • Soome-ugri unenägu

    Soome-ugri unenägu

    Soomeugrilaste unenägudes on palju tõde. Unenägu ja elu on kaks olemasolu võrdväärset, kuigi erinevat viisi. Ärkvel olles ei suudeta tõtt rääkida ega ausalt käituda, sest me ei oska üht täpselt teha ja teine ei tule meil välja. Unenägudes on aga kõik…
    Art Leete
    4 minutit
  • Toome geenid lauale

    Toome geenid lauale

    E-Eestil on võimalus olla uuenduslik, viies kokku geenivaramu ja e-Tervise süsteemi

    Lili Milani
    5 minutit
  • Hääletu muld
    Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl. Erinevalt parketist peituvad Ülgase paepealse all kunagise fosforiidikaevanduse koopad ja käigud.
    Aron Stern

    Hääletu muld

    Mulla – eluta ja elusa looduse sõlmpunktis saavad kokku ökosüsteemi aine- ja energiavood.

    Alar Astover
    4 minutit
  • Nüüdiskunstile tõmmati Venemaal kriips peale
    Gogoli keskuse kunstiline juht Kirill Serebrennikov.
    TASS / Scanpix

    Nüüdiskunstile tõmmati Venemaal kriips peale

    Kirill Serebrennikov: „Me oleme selle kõik Nõukogude Liidu ajal juba läbi elanud.“

    Jaanus Piirsalu
    6 minutit
  • Naised: sugu, soolisus ja vabadus
    Heili Einasto, Karl Toepfer. Tsirkuseartisti sisenemine. Sarjast „Naiselikkuse mask“. 2015.
    Karl Toepfer / Heili Einasto

    Naised: sugu, soolisus ja vabadus

    Mõtteid võrdsusest ja erinevusest

    Toril Moi
    12 minutit
Sirp