Toeta

Teadus

  • In memoriam: Ülo Tedre

    Ülo Tedre
    12. II 1928 – 9. III 2015
    9. märtsil lõppes rahvaluuleteadlase Ülo Tedre elutee. Ta sündis 12. veebruaril 1928. aastal Tallinnas, mis jäigi tema kodulinnaks. 1946. aastal lõpetas ta 7. keskkooli. Järgnesid õpingud Tartu ülikooli toonases ajaloo-keeleteaduskonnas, mille ta lõpetas 1951. aastal eesti filoloogina. Ülo Tedre edasine teadlaskarjäär oli pikki aastaid seotud Keele ja Kirjanduse Instituudiga, välja arvatud aastad 1951–1952, mil ta oli Eesti Kirjandusmuuseumi teadussekretär.…
    2 minutit
  • Neli aastat pärast Fukushimat
    Iga päev puhastavad töölised purunenud Fukushima tuumajaama lähistel Tomiokas veega teid, küürivad maju, lõiguvad oksi ning eemaldavad saastunud pinnast, mis plastkottidesse pakitult ümbruskonda jäetakse. Kohalikud on vihased, sest valitsus kavatseb 30 miljonit tonni radioaktiivselt saastatud jäätmeid sel viisil mahajäetud põldudele ja parklatesse paigutada.
    Toru Hanai/ REUTERS / Scanpix
    ,

    Neli aastat pärast Fukushimat

    Mida me oleme õppinud?

    Erik Puura
    7 minutit

  • Venemaa elanikkond on tohutu suure territooriumiga võrreldes väga väike

    Demograaf Anatoli Višnevski: eluea pikkuse mahajäämus arenenud maailmast süveneb.

    Pärast demograafilises mõttes suhteliselt head perioodi tuleb Venemaal lähiaastatel tagasi kuulus „Vene rist“ – korraga väheneb sündimus ja suureneb suremus, rääkis intervjuus Sirbile Venemaa rahvusvaheliselt tuntuim rahvastiku-uurija Anatoli Višnevski.
    Ei ole kellelegi uudiseks, et Venemaa on demograafiliselt kehvas olukorras. Seitse aastat tagasi kirjutasin Eesti Päevalehele pikema loo Moskva tuntud demograafide pessimistlikest prognoosidest. Ja see oli…
    Jaanus Piirsalu
    6 minutit
  • Eesti teadlaste panus bioravimitööstusse
    Transgeensete kloonlehmade saamine.

    Eesti teadlaste panus bioravimitööstusse

    Eesmärk on transgeense tehnoloogia siire Vietnami.

    Hardi Tamm, Ülle Jaakma, Sulev Kõks
    4 minutit

  • Poliitilised mõrvad tsaarist Nemtsovini

    Boriss Nemtsovi tapmine on järjekordne täiendus Venemaa niigi pikale poliitiliste mõrvade loetelule.
    1881. aastal tapsid revolutsionäärid Venemaa keisri Aleksandr II, kes läks ajalukku pärisorjuse kaotamisega Venemaal 20 aastat varem.
    XX sajandi kõige enam laineid löönud poliitiline mõrv oli peaminister Pjotr Stolõpini atentaat 1911. aastal Kiievi linnateatris. Venemaa agraar­reformi isa ja talupoegadele liikumisvabaduse andnud Stolõpin suri neli päeva pärast atentaati.
    Kommunistliku Venemaa tuntuima arvatava poliitilise mõrva ohver oli Leningradi populaarne…
    Jaanus Piirsalu
    2 minutit
  • Soome-ugri maitse

    Soome-ugri maitse

    Ühes Vene telesaates pidid modellid, poliitikud ja sportlased mängus püsimiseks sööma midagi ebatavalist. Osalejad olid paastunud ja vaimu valmis pannud, et neelata „tavapärast“ kraami, näiteks vihmausse ja prussakaid, ent neid ootas ees õudus, mida ette ei osatud aimata – soome-ugri toit.…
    Art Leete
    4 minutit
  • Boriss Nemtsovi teekond Jeltsini lemmiklapsest Putini vihavaenlaseni
    Boriss Nemtsov: „Venemaa peamine poliitika – see on etendus.“
    ITAR-TASS / Scanpix

    Boriss Nemtsovi teekond Jeltsini lemmiklapsest Putini vihavaenlaseni

    Boriss Nemtsovi tapmine on Venemaa presidendi Vladimir Putini 15aastase valitsemisaja kahtlemata kõige silmapaistvam poliitiline mõrv, sest Nemtsov oli selline mees, kelle biograafia järgi võiks õppida Venemaa lähiajalugu pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
    1991. aasta putši ajal seisis Nemtsov Moskvas Boriss Jeltsini kõrval tankil,…
    Jaanus Piirsalu, Postimees
    5 minutit

  • Progressiivne poliitika

    Progressiivne poliitika on edenev, ta teiseneb tegemise käigus. Seda, kuidas täpselt ta muutub, ei saa ette teada. Selles mõttes on progressiivne poliitika tulevikuline ja avatud. Aeg mängib siin keskset rolli, progressiivne poliitika on üdini ajaline. Ajalisuses võib välja tuua kaks konstitutiivset aspekti: mälu ja uuendus ehk lõiming ja eristumine (nende aspektide kooslust nimetame väeks). Aeg tähendab ühest küljest uuenemist, eristumist, aga teisest küljest on see võimalik…
    Margus Ott
    10 minutit
  • Killud pikast traditsioonist. Spiraaltorud rõivastel
    Spiraaltorukestest põimitud mustreid Lõhavere linnamäelt leitud vakast (XIII sajandi algus).
    Joonistas Jaana Ratas.

    Killud pikast traditsioonist. Spiraaltorud rõivastel

    Ligi tuhat aastat on katkematult edasi antud teadmisi spiraaltorukestest mustrite tegemisest.

    Riina Rammo, Jaana Ratas
    7 minutit

  • Institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused

    Eesti teadusagentuur on avaldanud tänavused teadlaste uurimistoetused.
    Millliseid muudatusi võrreldes varasemaga esile toote?
    Madis Saluveer, Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja: Sel aastal toetatakse 34 uut institutsionaalset uurimisteemat kogusummas 3,2 miljonit eurot ning 54 uut personaalset uurimisteemat kogusummas 2,8 miljonit eurot.
    Taotlusi on kordades rohkem kui raha, kuid võrreldes varasemaga on pärast haridus- ja teadusministeeriumis tehtud muudatusi institutsionaalsete uurimisteemade puhul – lähtudes teadusasutustele prioriteetsetest teemadest ning samuti vajadusest garanteerida tugevate…
    Lea Larin
    2 minutit
Sirp