Toeta

Teadus

  • Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik
    ÜRO tegevuskava 2030 ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid.
    Eili Lepik / Riigikantselei

    Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik

    Teaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.

    Aija Sakova
    6 minutit

  • Tasuta kõrgharidus on hädaorg

    AHTI KALLIKORM

    Eestis kehtib kirjutamata aksioom, et hariduse ja tervishoiu osas on iga kodanik ekspert. Seega luban endale esimest korda elus rääkida kaasa haridusdebatis. Et lugejad ei peaks mind täiesti diletandiks, siis märgin ära, et olen oma palga välja teeninud ka Tartu ülikooli lektorina ehk kõige madalamal ülikooli ametikohal pikkadel ja huvitavatel aastatel 1989–1994.
    Juba toona olid ülikooli õppejõudude palgad väga nigelad, aga siiski Eesti keskmise lähedal.…
    2 minutit
  • Udmurdi traditsioonilised palved
    Külapalvus Novõje Tatõšlõs 2018. aasta juunis. Esimene palve, millega lubatakse jumalale ohver. Küla ohvripapp Rais Rafikov.
    Eva Toulouze

    Udmurdi traditsioonilised palved

    Palvete uurimine on äärmiselt põnev väljakutse: pöördumised jumaluste poole kajastavad ilmekalt udmurtide väärtusi ja vajadusi.

    Eva Toulouze, Liivo Niglas
    8 minutit
  • Obiugrilaste ja samojeedide olematud sõjad
    Operatiivgrupp, mis viis läbi karistusoperatsiooni Kazõmi piirkonnas 1934. aastal.
    Dmitri Jakin / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Obiugrilaste ja samojeedide olematud sõjad

    Olid sõjad, mis küll toimusid, aga kus ametlikult ohvreid eriti ei olnud, ja teised, mis toimusid vaid paberil, ent see-eest oli seal süüdlasi sadade kaupa.

    Art Leete
    7 minutit
  • Umbusklikud ajakirjanikud
    Protestiaktsioon. Kuus suuremat Eesti ajalehte jätsid 18. III 2010 ühe lehekülje tühjaks, neist Postimees, Õhtuleht ja Äripäev ilmusid tühja esiküljega. Tühjade lehekülgedega protesteeriti nn allikakaitse seaduseelnõu vastu, milles oli ajakirjandusvabaduse seisukohalt mitmeid küsitavusi.
    Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Scanpix
    , ,

    Umbusklikud ajakirjanikud

    Ajakirjanduslik umbusk on üks peamisi põhjusi, miks Eesti asub ajakirjandusvabaduse pingereas maailmas nii kõrgel kohal.

    Ragne Kõuts-Klemm
    3 minutit
  • Tipptasemel lend nii teaduses kui äris
    Mart Saarma: „Teadlasena juhindun põhimõttest, et üritan kogu aeg leida uusi ja tõhusamaid ravimikandidaate.“
    Linda Tammisto

    Tipptasemel lend nii teaduses kui äris

    Mart Saarma: „Eestis võiks märksa rohkem olla professoritest miljonäre, siis oleks meie majanduse tulevik globaalse konkurentsi skaalal märkimisväärselt helgem.“

    Margus Maidla
    13 minutit
  • Argidialektika VII. Mina ise ja asjaolud
    Banksy. Washing zebra. Timbuktu, 2008.
    CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Argidialektika VII. Mina ise ja asjaolud

    Ütlesin elukaaslasele hea sõna. Kes seda tegi? Eks ikka mina. Aga teisalt oli olukord säärane, et tahtis seda sõna. Eesti keel on siin kõnekas. Ühest küljest tahan mina teha ühte ja teist, aga teisest küljest tahavad asjad ja olukorrad minult midagi:…
    Margus Ott
    2 minutit

  • Inimene, innovatsioon ja teadmussiire

    Alustada tuleb tunnistamisest, et inimene on tähtis. Sellest, et oma olemuselt on innovatsioon ja teadmussiire inimkesksed.

    Möödunud aasta suvel kinnitas valitsus „Eesti teadus- ja arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035“ (TAIE 2035)1. See on pikaajaline strateegia, millega soovitakse tagada Eesti arengu tuginemine teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning rõhutatakse kolme süsteemi – teadussüsteemi, teadmussiirde süsteemi ja ettevõtluskeskkonna – koostoimet.2
    Majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium…
    Aija Sakova
    5 minutit

  • In memoriam Ain Heinaru 3. X 1943 –30. IV 2022

    Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli loodusteaduste valdkonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi emeriitprofessor Ain Heinaru. Jääme teda meenutama värvika õppejõu, lennuka teadlase, entusiastliku administraatori ja hea kolleegina.
    Ain Heinaru oli Tartu Ülikoolis üks esimesi teadlasi, kes hakkas tegelema geneetikaga ja selle tehnoloogiliste rakendustega, olles selle ala teerajaja. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1967. aastal bioloogia erialal geneetikuna ja kaitses 1971. aastal geneetikaalase kandidaaditöö. Selles uuris ta antibiootikumiresistentsuse ülekannet…
    2 minutit
  • Raadi memoriaali kujunemise ülevaade aastast 2010
    Rein Luup´i foto Raadi mälestusmärgi avamiselt.

    Raadi memoriaali kujunemise ülevaade aastast 2010

    RAADI MEMORIAAL
    Kultuurimälestiste riikliku registri nr. 4324
    Kujunemise ülevaade 
    Koostaja:  Arnold Unt
    2010
    1. Asukoht
    Raadi mõisakompleksi juurde kuuluva pargi rajamise ajaks peetakse XVIII saj. keskpaika. Liphartite suguvõsale pikka aega kuulunud Liivimaa suurima majoraatvalduse peamõisat kaunistanud park säilis ka pärast võõrandamist 1919. aastal ja kujunes iseseisvuse ajal…
    Arnold Unt
    14 minutit
Sirp