Toeta

Teadus

  • Digimaailma lavatagune: platvormid kui uue ajastu võimukorraldus
    Joonis. Platvormitüübid: näited rahvusvahelistest ja Eesti päritolu platvormidest. Koostatud Michael A. Cusumano, Annabelle Gaweri ja David B. Yoffie raamatu „The Business of Platform“ (Harper Business 2019) põhjal.

    Digimaailma lavatagune: platvormid kui uue ajastu võimukorraldus

    Platvormid on oma olemuselt nii juhtimisraamistik kui tehniline lahendus, mille selgroo moodustavad otsused ligipääsu, funktsionaalsuse arendamise ja otsustusõiguste kohta.

    Kaire Valge,
    Liina Joller-Vahter, Maaja Vadi
    7 minutit
  • Eesti muld on eesti süda

    Eesti muld on eesti süda

    Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“

    Margus Maidla
    12 minutit
  • ETV+ saab kümme
    28. september 2015. Narva elektroonikapoe teleriekraanid näitavad ETV+ saadet.          
    CHINE NOUVELLE / SIPA / Scanpix Baltics

    ETV+ saab kümme

    Erinevalt Lätist otsustas Eesti luua kanali näol silla, et siinseid venekeelseid inimesi ühiskonda paremini integreerida. Missugune roll on sellel kanalil Eesti meediaruumis ja ühiskonnas?

    Anna Tisler-Lavrentjev
    3 minutit

  • Andres Taklaja 14. X 1947 – 13. IX 2025

    Andres Taklaja oli eesti tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, TTÜ mikrolainetehnika õppetooli rajaja ja Eesti mikrolainetehnika koolkonna üks kujundajaid. Taklaja lõpetas 1972. aastal TPI raadiotehnika erialal ja kaitses 1985. aastal doktori­kraadi Leningradi Elektrotehnika Sideinstituudis. Tallinna Tehnikaülikooliga (tol ajal TPI) oli ta seotud alates 1967. aastast kuni emeriitprofessoriks saamiseni: alustas ülikoolis õppemeistri ja insenerina, jätkas teadurina ning õppejõuna, oli mikrolainetehnika professor (1998–2012), raadio- ja sidetehnika instituudi direktor…
    1 minut
  • Keele vägi(vald)
    Naise kõne näib alati olevat probleemne.     
    Meem

    Keele vägi(vald)

    Hoolimata keele struktuurist peegelduvad selles ühiskonna võimuvahekorrad ja ka eesti keeles ilmneb soolist ebavõrdsust, mida keelekasutusvalikutega alatasa juurutatakse.

    Elisabeth Kaukonen,
    Raili Marling
    7 minutit
  • F-sõna 14 aastat hiljem
    Vasakult Piret Karro-Arrak, Brigitta Davidjants, Johanna Ross, Aet Kuusik, Mare Tralla, Dagmar Kase    
    Maria Lota Lumiste

    F-sõna 14 aastat hiljem

    Ladyfesti pärand ja tulevik: vestlusring Kumus tõi kokku esimese feministliku festivali korraldajad, et meenutada algusaegu ja arutada, kuidas on muutunud feministlik mõte ja feminismi mõiste.

    Aet Kuusik,
    Piret Karro-Arrak
    10 minutit

  • Tagasi tulevikku ehk Transmäärus 3.0

    1. septembrist jõustus sotsiaalministri määrus „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“, millega ajakohastati soo tunnustamiseks (ehk sooandmete muutmiseks) vajalikku arstliku komisjoni loa saamise protseduuri. Kuivõrd määrus näib lubavat transinimeste õigustes edasiminekut, s.t vähendab takistusi eluks vajalikele teenustele, soovin tehtud muudatusi ja nende võimaliku mõju konteksti asetada ja kriitiliselt hinnata.
    Alustan ajaloolise tagasivaatega. Eestis on soo tunnustamine ja soolisel üleminekul tervishoiuteenuste kättesaadavus õiguslikult reguleeritud 1997. aastast,…
    Sara Barbo
    4 minutit
  • Miks ja kuidas me tapame loomi?
    Aknas hukkunud porr.
    Marko Mägi

    Miks ja kuidas me tapame loomi?

    Tapmise arutelu eetilisel ja moraalsel pinnal ei ole kuigi tulemuslik, kui ei teata millal ja kuidas tapetakse.

    Marko Mägi
    12 minutit
  • Tõrkuv tooraine
    Sead on intellektuaalselt arenenud nagu näiteks koerad või primaadidki, s.t sead on inimesega väga sarnased. Ja nagu kõik selgroogsed tunnevad nad tänu närvisüsteemile valu.    
     Annika Lepp

    Tõrkuv tooraine

    Loomade suhtes valitseb inimkeskses ühiskonnas tunnetuslik ebakõla, mida kriitilises loomaõigusteoorias liigagi tihti loomade ekspluateerimise põhjusena rõhutatakse.

    Kadri Taperson
    4 minutit
  • Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab?
    Linnud on inspiratsiooniallikas ka kunstis, nagu on näha sellel Tartu ülikooli botaanikaaia Emajõe tänava poolsel müüril asuval mosaiigil.    
    Anni Kutser

    Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab?

    Linnaruumis lindude elu ja loodusliku mitmekesisuse soodustamine avaldab positiivset mõju nii loodusele kui ka linlastele.

    Anni Kutser
    7 minutit
Sirp