Toeta

Teadus

  • Akadeemik Saari valgusimpulsid
    Peeter Saari: „Lõpuks ei piisa kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisest rohepöördega, vaid kogu Maal toodetud entroopia, sh rämps, tuleb kuhugi eemale (eks ikka kosmosesse!) toimetada, mis jällegi vajab tohutult energiat.“
    Reti Kokk

    Akadeemik Saari valgusimpulsid

    Peeter Saari: „Kliimasoojenemisest, ressursside ammendumisest ja energianäljast tingitud katastroofi saab ära hoida ainult ammendamatu tuumasünteesienergia tootmisega.“

    Margus Maidla
    10 minutit

  • Vastukaja – Metsapoleemikast Sirbis

    Viimastel aastatel kultuurilehte lugedes olen leidnud teadlaste kirjutatud väga põhjalikke metsapoleemikat käsitlevaid artikleid, kus ka hulgaliselt viiteid kasutatud allikatele. Lugejana eeldan, et tõsiteaduslikud artiklid ei peaks kajastama autori poliitilisi vaateid ja väiteid, et usun asju olema nii või arenema naa. Seepärast tundsin vajadust selgitada lugejatele mitmeid artiklites toodud väiteid, mis võisid jääda arusaamatuks. Omalt poolt tahaksin lisada infot tegemiste kohta, mis on kogemata või teadlikult jäänud…
    Ants Varblane
    4 minutit
  • Planeedisõbra foor
    Eestimaa Looduse Fond on asetanud kohalikesse oludesse Maailma Looduse Fondi kestliku toidu juhised ning koondanud info veebisaidile toidufoor.ee.
    ,

    Planeedisõbra foor

    Toidusüsteem teiseneb ning igaüks saab oma valikutega tulevikku kindlustada, sest planeedi taluvuspiir ei ole kummist.

    Silja Kana, Joonas Plaan
    9 minutit
  • Silmade avanemise päev
    teadus_James_Webb_Space_Telescope_top.jpg James Webbi kosmoseteleskoop kunstniku kujutatuna. Pealtvaates, Päikesest kaugem külg.
    NASA/Wikimedia Commons

    Silmade avanemise päev

    Aeg näitab, kas 24. detsember 2021 jääb inimkonna mällu kui ühe uue ajajärgu algus – päev, mil saime uued silmad universumi uudistamiseks.

    Laurits Leedjärv
    9 minutit
  • ,

    Argidialektika II. Argisus

    Argielu. Vähetähtsad toimingud, mis on vajalikud elamise jätkamiseks. Neid tehakse millegi nimel. Kui puudub see, mille nimel argiselt toimetada, siis argine muutub rõhuvaks, koormavaks, masendavaks – ähvardab implodeeruda, iseenda raskuse all kokku variseda. Argist hoiab lahti ja käigus ainult seos mitte-argisega, sellega, mille nimel argist tehakse. Nimetagem seda pühaks. See võib olla see, mille nimel otseselt argiselt toimetatakse, näiteks „maamaja kordategemine on tema püha ettevõtmine“. See…
    Margus Ott
    2 minutit
  • Emakese Maa seedekulglas
    Loodeväil on 900 miili pikk meretee, mis ühendab Atlandi ookeani ja Vaikset ookeani läbi Põhja-Jäämere, ulatudes Kanada Baffini saare põhjaosast USA Alaska osariigist põhjas asuva Beauforti mereni. Aastatel 1819–1825 jõudis Sir William Edward Parry ida poolt tulles Melville’i väinani. John Franklini ekspeditsiooni liikmed hukkusid 1848. aastal. Esimesena läbis väila (1903–1906) idast läände Roald Amundsen, elades üle kolm talvitumist jääs.
    Eesti Entsüklopeedia

    Emakese Maa seedekulglas

    Tänavu möödub 115 aastat Loodeväila esmaläbimisest Roald Amundseni poolt.

    Rein Vahisalu
    8 minutit

  • Arved-Ervin Sapar 7. II 1933 – 1. XII 2021

    Ere täht on kustunud. Tõravere põlisasuka, Eesti astronoomia ühe tugisamba akadeemik Arved-Ervin Sapari maine teekond on lõpule jõudnud. Tuleb harjuda, et hilisõhtul ei paista enam tema kabineti aknast valgust.
    Vaimuvalgust jõudis see Rakvere lähedalt Paatna külast pärit maapoiss palju koguda ja jagada. Lõpetanud 1957. aastal Tartu ülikooli füüsik-teoreetikuna, sai temast üks Eesti tunnustatumaid astronoome. Siiski innustunud mitte niivõrd tähistaeva vaatlemisest teleskoobiga, kuivõrd matemaatika ilust ja jõust selle…
    3 minutit
  • Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates
    Unistuses hägustub reaalsuse ja virtuaalsuse piir. Inimese piire kombatakse ja inimene ise kompab piire pea igas valdkonnas.
    Piia Ruber

    Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates

    Universumi seatud piiride tajumine, kompamine ja mõnel õnnelikul juhul ka nihutamine on ühtviisi omased nii inimese kasvamisele, kultuuri arengule kui ka teadustööle.

    Tarmo Soomere
    10 minutit
  • Keskkonnahumanitaaria kohtumispunkt KAJAK
    KAJAKu konverentsikorraldustiim (Linda Kaljundi, Kati Lindström, Ulrike Plath, Kadri Tüür) võtmas üle teatepulka ESEH 2017 konverentsi korraldajalt Borna Fuerst-Bjelišilt Zagrebi ülikoolis 2017.
    Erakogu
    ,

    Keskkonnahumanitaaria kohtumispunkt KAJAK

    Keskkonnahumanitaaria vihmavarju all on kohtumispaik inimese ja keskkonna suhetest huvitatud humanitaaridele.

    Kadri Tüür, Elle-Mari Talivee
    8 minutit
  • COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused
    2021. aasta kevadel Eesti IT-sektoris läbi viidud uuringust selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat.
    5 × Eneli Kindsiko

    COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused

    COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorralduse, vaid sundusliku töövormiga.

    Hendrik Vissel, Kulno Türk, Eneli Kindsiko
    12 minutit
Sirp