Toeta

Teadus

  • Teadus on liigestest lahti
    TA rahastamine Eestis ja kogukulud 2017 miljonites eurodes Allikad: Statistikaamet, Eurostat; andmed seisuga 4. XII 2018, ETAgi arvutused

    Teadus on liigestest lahti

    Teadus on viimastel aastatel Eestimaa pinnal kõvasti kolki saanud. Pole küll tapetud, aga viga saanud ometi ning asjatundlik ravi kipub hiljaks jääma.

    Mart Min
    7 minutit

  • Tegevuspõhine kontor – kas iga uus on parem kui vana?

    Ideaalis peaks töötaja päeva jooksul valima töö iseloomu ja vajadustega sobivaima koha, luues nii eelduse tulemuslikumaks tööks.

    Viimastel aastatel on tihti kuulda ettevõtetest, kus on avatud uusi või renoveeritud kontoreid. Näiteks 2017. aasta augustis avatud superministeeriumis on mitmekesiseid töökohti igale maitsele: istuda saab diivanil, töölaua taga, eraldi kabiinis jm, personaalseid töökohti enam ei ole.1 Samal aastal veidi varem avatud Telia kontoris kehtivad samad…
    Laura Hääl, Anne Aidla
    7 minutit
  • Digitaalne kirjaoskus, küberhügieen ja digitervis hariduses
    Laps kogeb ja õpib digimaailma tundma esmalt kodukeskkonnas ning peagi saavad selle maailma avastamiskohtadeks ka lasteaed ja kool. Kui lapsevanem, lasteaia- ja kooliõpetaja on kõik digitaalsed immigrandid, siis ei ole lapsel neilt digimaailma kohta kuigi palju või kehvemal juhul üldse mitte midagi õppida.
    Piia Ruber

    Digitaalne kirjaoskus, küberhügieen ja digitervis hariduses

    Internetikasutajate hulgas leidub väga erineva tasemega digitaalse kirjaoskusega digitaalseid põliselanikke, digitaalseid immigrante ja kohanenud immigrante.

    Mario Mäeots
    6 minutit

  • Soome-ugri animism: otsides tänapäevaseid mudeleid

    Animistlik maailmapilt on kätketud igapäevastesse lugudesse ja toimingutesse.

    Tartu ülikooli etnoloogia osakonna soome-ugri uurimistoimkonna viimase aja uurimisprojektid* on olnud põhiliselt seotud soome-ugri rahvaste usundiga. Me käsitleme soome-ugri animismi põlisrahvastele minevikus ja tänapäeval omase tunnetusviisina. Püüame mõista elavat looduseusu kogemust süvitsi ja uurida põlisrahva usundi arengut seoses inimeste kohandumisega nõukogudejärgsete ühiskondlike muutustega. Oleme lähtunud eeldusest, et animistlik maailmapilt on kätketud igapäevastesse lugudesse ja toimingutesse, ent…
    Art Leete
    3 minutit
  • Lihasöömise ökoloogika
    Loomaelamuste otsijad võiksid teada, et 96% (massist) kogu Maal elavatest imetajatest ja lindudest on kas inimesed ise (36%) või nende kariloomad (60%). Ülejäänud 4% jääb niisiis kõigile teistele ligikaudu 5600 maailma imetajaliigile ja 11 000 linnuliigile , kellest me loodusfilme väntame. See kõik tekitab vahel mõtteid loodusfilmidest ja -fotodest kui omamoodi rohepesust.
    ,

    Lihasöömise ökoloogika

    Rahvastiku kasvuga samaaegselt toimunud heaolu kasv on omamoodi ökoloogiline ime. See on sündinud aga suuresti keskkonna arvelt ega ole seetõttu pikaajaliselt jätkusuutlik.

    Mart Meriste
    9 minutit
  • Eesti mereteaduse hoidjad
    Markus Vetemaa (pildil vasakul): „Sajaprotsendiliselt tööle keskendunud inimesed muutuvad minu meelest kitsarinnaliseks, närviliseks ega oska enam vaadelda eluks nimetatavat fenomeni laiemalt, huumori ja mõistmisega.“
    Erakogu

    Eesti mereteaduse hoidjad

    Olukorras, kus maailmameres toimuvad kiired traagiliselt lõppeda võivad muutused, tuleks võimalikult suur osa rahast ja ajupotentsiaalist panna pakilisi probleeme lahendama.

    Margus Maidla
    8 minutit

  • Sädelev matemaatik 

    Matemaatika ajalukku läheb Eve Oja kindlasti selle kaudu, et ta on välja nuputanud mitmete klassikaliste teoreemide uued tõestused.

    Pärast mitmeaastast võitlust keeruka haigusega lahkus eelmisel pühapäeval meie seast Eesti üks sädelevamaid matemaatikuid akadeemik Eve Oja.
    Kogu tema elu oli seotud selle teadus­valdkonnaga, mis on suure osa ülejäänud teaduse jaoks keel või tööriist, tema jaoks aga ruum, Banachi ruum, kus ta oli kui kodus ja…
    4 minutit

  • Teaduspesu

    Eesti on vaba maa ja võib luua mis tahes nimetusega asutusi. Aga avalikkus peab õppima teaduspesu läbi nägema. Ja igal juhul ei peaks tavameedia teaduspesu tiražeerima.

    1. Mis on teaduspesu?
    Viimasel ajal on palju juttu olnud tõejärgsusest. Sellele oli pühendatud 2017. aasta filosoofia aastakonverents „Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse“ ajastul“, mille põhjal anti Leo Luksi toimetamisel välja sama pealkirjaga Studia Philosophica Estica number.1…
    Margus Ott
    11 minutit
  • Demokraatia kui alternatiivmõtlemise suplus peavoolus
    Anish Kapoori „Taeva peegli“ („Sky Mirror“) makett. Porto, Museu Serralves.
    Piia Ruber

    Demokraatia kui alternatiivmõtlemise suplus peavoolus

    Oleme silmitsi globaalprobleemiga, mille sisuks on teaduse pakutava olemuslik muutumine. Määramatuse kasv ja normaalteaduse asendumine normaalsusjärgse teadusega on pisiasjad.

    Tarmo Soomere
    6 minutit
  • Rahvuse vaimne tervis
    Tabel 1. TAI Eesti terviseuuring (tervise statistika ja terviseuuringute andmebaas). Andmed põhinevad enesekohasel sõelküsimustikul EEK-2.

    Rahvuse vaimne tervis

    Targad rahvad on aru saanud, et rahvuse majandusliku ja sotsiaalse kapitali kõrval on ka rahvuse vaimne kapital ning need kolm on omavahel seotud.

    Kirsti Akkermann
    5 minutit
Sirp