Toeta

Teadus

  • Monsanto dokumendid II
    California kohus mõistis 289 miljoni dollari suuruse hüvitise 46aastasele mitte-Hodgkini lümfoomi põdevale haljastustöötajale Dewayne Johnsonile, kes puutus iga päev töö käigus Roundupiga sageli kokku. Põhjendatud kohtulahendis kinnitatakse, et hüvitise suurus peegeldab seda, et Monsanto oli pikka aega teadlikult valetanud glüfosaadi terviseriskide kohta. Teise astme kohus vähendas summat.
    AP/Scanpix

    Monsanto dokumendid II

    Kas glüfosaat põhjustab vähki?

    Ülo Niinemets
    9 minutit

  • Hämaruse rahvad – Kerekkide etteaste

    Venemaa allutas kerekid XVIII sajandi lõpuks, ent ametnike haldussuutmatuse tõttu ei seganud see asjaolu kerekkide elu veel pikka aega.

    Kerekid elavad Beringi mere ääres Tšuktši poolsaarel. Varasemad andmed kerekkide arvukuse kohta põhinevad teadlaste hinnangutel, mis omakorda lähtuvad Venemaa 1897. aasta rahvaloendusest, kui kerekina pandi kirja 102 inimest. Tollased etnograafid hindasid nende arvukust palju suuremaks, oletades, et see jäi 300 ja 600 inimese vahele. Teadlastele…
    Art Leete
    4 minutit
  • Monsanto dokumendid I
    Kaadrid 1946. aasta reklaamist „Doomsday for Pests“ („Kahjurite viimnepäev“), mis reklaamis DDTd sisaldavat pestitsiidi Pestroy. Lisaks põllumajanduses kasutamisele julgustati inimesi pritsima DDTd seintele ja kasutama värvides.

    Monsanto dokumendid I

    Maailma kasutatavaim pestitsiid ja korporatiivne teadus Kas peame ootama lõplikku teaduslikku tõde?

    Ülo Niinemets
    11 minutit
  • Mis on herbitsiid glüfosaat?
    ,

    Mis on herbitsiid glüfosaat?

    Glüfosaadi keemiline olemus, leidumine keskkonnas ja inimorganismis ning toksilisus

    Ülo Niinemets
    7 minutit
  • Krüptodetektiiv jahib nõiaraamatut
    Nõiaraamat oli maagiline objekt, mis pidi vastama omaniku vajadustele.

    Krüptodetektiiv jahib nõiaraamatut

    Nõiaraamatud mitte ainult ei sisaldanud loitse ja rituaalide kirjeldusi, vaid nad ise olid samuti maagilised objektid.

    Kurmo Konsa
    13 minutit

  • Achilleuse kannatus

    Üks protsent käib ringi mööda Eestimaad, ikka see teadusrahastuse osakaalu 1% SKTst, mis on kirjas „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020“ ning millele on ustavust vannutud lugematutes valimisprogrammides ja koalitsioonilepetes.
    Sellist taset ei ole mitte kunagi saavutatud. Alates 2002. aastast on koostatud kolm strateegiat,1 kus on sätestatud teaduse rahastamise osakaal protsendina SKTst ning nendes seatud eesmärkides on olnud riigipoolne teadusrahastuse osakaal SKTst 1,5 protsenti, 1,4…
    Lea Larin
    5 minutit
  • ,

    Balti Assamblee teaduspreemia pälvis dr Els Heinsalu

    Balti Assamblee rahvusvaheline žürii otsustas teaduspreemiaga tunnustada Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadurit Els Heinsalu tema mitmekülgse ning olulise panuse eest komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal.
    Els Heinsalu on panustanud komplekssüsteemide teoorias ja stohhastiliste protsesside alal mitmetesse intensiivselt arenevatesse teadusprobleemidesse ja -suundadesse. Komplekssüsteemide teooria on suhteliselt uus ja kiirelt arenev valdkond, kus statistilise füüsika ja mittelineaarse dünaamika meetodid leiavad rakenduse ka füüsikast väga kaugetes teadusharudes.
    Lisaks probleemidele,…
    1 minut

  • Teadus ja tasu

    Kui on kerkinud küsimus teadusrahastuse suurendamisest, järgneb sageli demagoogiline küsimus: mille arvelt seda tegema peaks, kas õpetajate või päästjate palkade arvelt?

    Riigieelarve on riigikogus lugemisel ja näeme, et valitsusel on kõigutamatu usk teaduspõhise Eesti võimalikkusesse isegi olukorras, kus teaduse rahastamise osakaal riigieelarves kogu aeg väheneb. Valitsus muret ei tunne, kuna meie probleemide lahendamiseks on kasutada sajanditaguste teooriate rakendused. Sajand edasi on…
    Mihkel Kangur
    4 minutit
  • Ei ole hilja, aga väga kiire on
    Oleme üks maailma suurimaid saastajaid inimese kohta – meie ökoloogiline jalajälg inimese kohta 192 maailma riigi seas on suuruselt üheksas – ning värskelt ilmunud hinnang Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise kohta asetab Eesti tagant kolmandaks, tõstes esile, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegeleva poliitika juurutamisele.
    Edward von Lõngus. Metsa riigile. 2018.
    ,

    Ei ole hilja, aga väga kiire on

    Globaalmuutused on peatselt meie suurimaks julgeolekuriskiks, aga kus on Eesti keskkonnadebatt?

    Aveliina Helm
    7 minutit

  • ME-3 edulugu

    Teadlaste koostöö ettevõtetega on võimalik ja toimub: toiduainetööstus hindab innovatsiooni ja ettevõtted suunduvad teaduspõhistelt uuendatud toodete poole.

    Viimasel ajal on meedias palju räägitud, et teadlaste koostöö tööstusettevõtetega on keeruline. Puudub vastastikune huvi ning Eestis pole piisavalt meetmeid teadus- ja ettevõtlussektori vahelise koostöö tõhustamiseks. Heidetakse ette mõlemapoolset vähest huvi, ettevõtete soovi saada kiiresti tulemusi ning teadlaste passiivsust uuringute tegemisel kommertsiaalsete toodetega. Siiski…
    Kaja Mõts
    4 minutit
Sirp