Toeta

Teadus

  • Mihkel Veiderma 27. XII 1929 – 25. X 2018

    Mihkel Veiderma oli üks väheseid Eesti tippteadlasi, kes murdis suundumuse, et teadusest minnakse tööstusse ja sealt tagasi ei tulda. Samuti ujus ta vastuvoolu arvamusele, et teadlastele ei tohi usaldada suurte ja oluliste asjade juhtimist. Nõukogude Liidu keemiatööstuse ministeeriumi kõige nooremast peainsenerist (Maardu keemiakombinaadis 1956–1960) sai tippteadlane. Võimalik, et sellele aitas kaasa nõukoguliku plaanimajanduse raiskava olemuse tekitatud šokk, mis kutsus üles tegema teisiti: mõistlikult, kasumlikult ja säästvalt.…
    4 minutit
  • Armastus matemaatika vastu
    Gábor Stépán: „Lõppude-lõpuks peavad kõik ülikoolid, kes arvavad, et nad on head ja näitavad selle kinnituseks erinevaid näitajaid, endalt küsima – milles nad ikkagi head on?“
    Erakogu

    Armastus matemaatika vastu

    Gábor Stépán: „Ungaris on teadussüsteem valitsuse poliitika osa ja seega pidevalt muutuv. Paljuski sõltub see valitsuse stiilist.“

    Margus Maidla
    6 minutit

  • Sissevaade teadusdoktoriks pürgimise protsessi

    Doktorantuur ja teadustöö tegemine erinevad valdkonniti ja kohati on nende hindamine ühesuguse mõõdupuuga ebaõiglane.

    Kui räägitakse kõrgharidusest, siis tavapäraselt mõeldakse selle esimest astet, seal omandatud teadmisi ja oskusi. Kolmas ehk doktoriõppe tase ning doktorikraadi saavutamise võimalused ja kriteeriumid on vähem tähelepanu pälvinud. Ometigi on just doktorikraadiga inimeste töö üks teadmusmahuka ühiskonna nurgakive. Seepärast on vaja, et laiem üldsus mõistaks, kuidas doktorikraadini jõutakse ja milliseid…
    Eneli Kindsiko, Maaja Vadi
    6 minutit

  • Mineviku liitmine tulevikuga pole lihtne aritmeetika

    Areng toimub ainult siis, kui me tuleme välja oma mugavustsoonist, milleks on praegu Maa. Retsept selleks ei ole ei lihtne ega valutu.

    Von Krahli akadeemia kuulajad on kindlasti eestlased. Sest eri loengutel saalis viibijate arv on selges korrelatsioonis meie eestlasliku mõtlemise arhetüübiga. Head sõnumid – nagu Mart Noorma optimism inimkonna kosmilise tuleviku osas – on palju vähem atraktiivsed kui hiiobisõnumid ehk õnnetuse ettekuulutused.
    Suureks saamiseks on…
    Tarmo Soomere
    5 minutit

  • Hämaruse rahvad – Jugid, Siberi algupärased eurooplased

    Jagamatu ja jaotatud terviku eristamise eksistentsiaalseks aluseks on kiviaegne jahisaagi tükeldamise kogemus.

    Tavaliselt loetakse igasugused ebaselge olekuga Venemaa rahvad ametlikult venelasteks, aga on ka teisi võimalusi. Natuke omamoodi rahvastena eristatakse ka mõne muu rahva seast välja paistvaid kooslusi. Oma väikerahvas on ka kettidel, Siberis Jenissei jõe ääres elaval põlisrahval. Kette oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1219 inimest ja nende seas loeti veel eraldi kokku kettidest…
    Art Leete
    3 minutit
  • Mõtleks kastist välja, aga mida kastiga teha?
    RMK rajatud tee Saaremaal pääsemaks ligi 42 hektarile metsale eesmärgiga seal raieid teha. Läbi vääriselupaiga tee rajamiseks maha võetud puude virn, mille peal on ka kaitsealune liik kopsusamblik. Teadlased on hinnanud, et XX sajandi jooksul on see samblik välja surnud 81% ajaloolistest teadaolevatest kasvukohtadest.
    Eestimaa Looduse Fond

    Mõtleks kastist välja, aga mida kastiga teha?

    Tuleks luua jätkusuutlik süsteem, kus mitte ainult inimesel, vaid kõigil liikidel oleks võimalikult hea olla.

    Sirgi Saar
    4 minutit
  • Meie kotkad kosuvad. Aga kuhu kaovad must-toonekured?
    Must-toonekurgede elupaigad on kaitse all ja kõik eeldused arvukuse taastumiseks justkui olemas, aga millegipärast linde pole. Kui 1980. aastate algul pesitses meil 250 paari must-toonekurgi, siis viimase kolmekümne aastaga on arvukus langenud 60–90 pesitsusterritooriumini, millest paljudel toimetab vaid üksik lind.
    Urmas Sellis

    Meie kotkad kosuvad. Aga kuhu kaovad must-toonekured?

    Urmas Sellis: „Ausalt öeldes oleks üsna nõme, kui oled kolmkümmend aastat kotkastega tegelenud ja ütled, et ikka on nendega kõik kehvasti ja midagi pole muutunud!“

    Ulvar Käärt
    10 minutit

  • Filosoofia kurruline põlvnemislugu ehk sophía väärastumine

    Retoorikas säilib dialektika võistluslikkus, kuid kui dialektikas võisteldi tarkuses, siis retoorikas võimule pürgivas tarkuses.

    Küllap vist polegi niisama lihtne leida sobivamat teost uue sarja „Bibliotheca philosophica“ avanguks kui Giorgio Colli (1917–1979) „Filosoofia sünd“. Olgem rõõmsad, et selline sari on loodud! Mahu poolest on raamat võrdlemisi tagasihoidlik, silmapaistmatugi, kuid autor arutab filosoofia päritolu ja tekkeloo ürgolulise küsimuse üle. Kuna teadused on suures…
    Jaanus Sooväli
    7 minutit
  • Pastöriseerimispantomiim ja paanikahoog klassiruumis
    Jaakko Samuli Turkka (vasakul) vestleb STEAM ja DesignSTEMi seminari teise peaesineja, tunnustatud Suurbritannia bioloogiaõpetaja Richard Spenceriga.
    Merit Karise

    Pastöriseerimispantomiim ja paanikahoog klassiruumis

    Jaakko Samuli Turkka: „Draamaõppe ja keemiaõppe fundamentaalsel tasandil ilmnevad seosed põhikontseptsioonides nagu liikumine, muutumine, energia, ruum, tasakaal, struktuur.“

    Merit Karise
    5 minutit
  • Origami ja elegantne matemaatika
    Paul Jackson: „Origami valmib sündmuste jadana. Nagu meloodia, poeesia – ajas liikuvana. Origami pole miski, mille saab valmis kujul kohe kätte haarata. “
    Mana Kaasik

    Origami ja elegantne matemaatika

    Paul Jackson: „Origami ühendab teaduse ja kunsti. See on visuaalne, ekspressiivne, skulptuurne, disaini puudutav, aga olemuslikult matemaatiline.“

    Anne Rudanovski
    8 minutit
Sirp