
Priit ja Laura Võigemasti Ugalas lavastatud „Uue tüdruku“ alguspunkt ja säsi on Vaiko Epliku looming, ilma selleta poleks lavastus mõeldav.

Kes vähegi Riina Roosega kokku on puutunud ja tema lavastusi näinud, teab, millise kire ja pühendumusega ta eesti kultuuri pärast südant valutab ning kui nakatav on tema uudishimu ja jagamisrõõm.

„Öörändurid“ algab tavapärase suhteloona, näib karmilt proosaline, et mitte öelda olmeline. Kui ainult … ei oleks neid unenägusid, nagu tõdes juba prints Hamlet.

Endla teatri „M & M ehk Kosjakased“ annab taas tunnistust sellest, et stiilikategooriate nihestamine ja ootamatu ümbermängimine on üks kindel osa Ingomar Vihmari lavastajakäekirjast.

Pääru Oja Kullervo on kui kammitsetud kaasmaalane, kellel rusikad vaenlase ootel püsti ja meel must. Ihusse põletatud orjamärk ei lase unustada ülekohut ja alandust.

Lavastuse „Elleni sekund“ helge telg on Marika Barabanštšikova Ellen Niidu rollis: päikeseline, elujulge tüdruk, neiu, naine, ema, kes loob ja hoiab koduse maailma pidevust.

Jevgeni Gribi loomingulises biograafias on Eesti Rahvusballetis lavale toodud „Valgus maailma lõpust“ isikupärase käekirja vormimisel samm edasi.

Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tallinnas Von Krahli teatris.

„Schema“ ei lõhu kehtivat süsteemi, see oli juba varem katki, Karl Saksa lavastus lihtsalt illustreerib katkist teatrirahastamise mudelit.

Siret Campbell, – konverentsi „Dramaturgia – maastike kaardistamine“ üks korraldajaid
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.