-
Viljandi kultuuriakadeemia koreograafia õppetooli lõpetamisest saati on Renate Valme oma lavastustega tähelepanu äratanud nii Eesti kaasaegse tantsu maastikul kui välismaal. Juba esimeses avalikkuse ette jõudnud diplomitöös ?Salapärased kõlad nii norskavas öös? (2002) oli noore koreograafi eripärast lavastajakätt ning eelmine lavastus ?mobile home? (2003) kinnitas omakorda, et tegemist on tähelepanuväärse loojaga, kes sageli esineb ka välisfestivalidel.
26. mail Kiievis esietendunud uuslavastusega ?Mesta? jätkab Valme omas laadis, mis on…
-
Vabaõhulavastused külmas eesti suves on seotud alati riskiga. Suvelavastustelt erilistes kohtades oodatakse aina rohkem, aina keerulisem on luua sisukuse, haaravuse ja erilisuse segu, mille kvaliteet vastaks enam-vähem pileti hinnale ja kohaletulemise vaevale. Rakvere teatril on juba mitu aastat suvelavastused nii hästi õnnestunud, et selleaastane ?Rosencrantz ja Guildernstern on jälle surnud? tekitas ühelt poolt, progressiusust, ülisuuri ootusi, teiselt, inimlikult poolelt, ei olnud lõpptulemuse üsna keskpärane tase pettumus.…
-
Mõni aeg tagasi lootis Läti Rahvusteater etendada Rainise näidendit ?Puhu, tuul!? (?Pūt, vējini!?) Galina Poli?čuki lavastuses. Esimesed 15 minutit tõotasid üsna tugevat teatrisündmust. 15 minutiga aga ka see etendus lõppes, kuna üks peaosalisi vigastas rekvisiidiga oma kätt niivõrd rängalt, et järgmist ?Puhu tuul!? etendust prognoositi paari kuu pärast. Kuna nähtud osake etendusest, kus publik pandi istuma lavale ja näitlejad hakkasid omi asju ajama nendest piiratuna, suutis…
-
Meile mõlemale meenus pahelise näitleja võrdkujuna esmalt üks Rootsi geenius. Bengtile seetõttu, et nad töötasid millalgi ühe katuse all, mulle seetõttu, et ma olen olnud geeniuse kunsti austaja. Bengt ei teadnud, kas ta on veel elus või juba narkootikumide kätte surnud. Ma ütlesin, et tegelikult ma ei usu, et see geniaalne näitleja on loomult paheline, oma tõelises loomuses on ta siiski väga puhas. Siis me rääkisime…
-
Margus Kasterpalu rääkis Eesti teatrite esindusfestivalist ?Draama?, mis tänavu toimub 5. ? 10. septembrini Tartus. Plaanis oli rääkida ka teatriaastast, kuid selle aja varastas diskussioon lavastuste-järgsete arutelude teemal. Tekkis küsimus, kas festivalile planeeritud etenduste-järgsed arutelud on piisavalt sisukad ? on ju eestlased tuntud oma tagasihoidliku, sissepoole elava temperamendi poolest ning siin varitseb piinliku vaikuse tekkimise oht. Eriti, kui võrrelda välismaafestivalidel toimuvaga, kus igaühel on oma tuline…
-
Teame ju kõik väga hästi üht Tallinna teatrit, mis võõrlavastaja rikkakstegemise järel majandusraskustesse sattus ja koondas kõik näitlejad ? räägiti projektiteatrist, aga tegelikult jäi riigi palgale ametnike jõuk. Miks ametnikud projekte nii kirjutada ei saa nagu muud inimesed, ei ole teada? Fakt on aga see, et enamik maailma projekte kirjutatakse väljaspool teatrit ja ilmselt ka ilma riigipalgal parasiteerimata.
Ent ametnike ideaalteater ongi just selline, mitte ainult…
-
Teatrit on tegelikult ikka peetud veidi paheliseks. Tõsi, Schiller ju rääkis sellest kui moraalsest institutsioonist ja paljud teisedki on soovinud, et teater kasvataks ja arendaks ja propageeriks väärtusi. Väärtus oleks justkui pahe vastand, tundub ju, et pahelisus eitab väärtusi. Samas räägiti mu arust Carriere Jean Claude?i ja Higgins Colini näidendis ?Harold ja Maude?, et liiga moraalne ei tohi ka olla. Ja see näidend ise on ju…
-
George Orwelli kuuskümmend aastat tagasi kirjutatud ?Loomade farm? on ilmselgelt üks neid teoseid, mille ühiskondlik mõju ja tähendus käib kaugel ees raamatust endast. Selles mõttes igati intrigeeriv katsumus Eesti tänases teatripildis, millele heidetakse ette sotsiaalse närvi puudumist. Põhiprobleem, mis lavastaja ja trupi loomevabadust komplitseerib, näibki seisnevat sellise koodi leiutamises, mis ei jätaks kirjandusloolist sigade revolutsiooni tänases päevas alasti.
Teisisõnu, kui ka tegijate sõnades väljendatud soov on suhestada…
-
Jõudsin esietendusele (3. juuni), saanuna läbimängupublikult natuke rohkem teada, kui oleks tahtnud. Kui aga algas, siis haaras kaasa. See, mis laval hakkas toimuma, liikus edasi oma rütmis ja oma energiaga, tulemus oli vältimatu, tulemust teadsid juba siis kõik vaatajad. Ainult ?kuidas? oli veel teadmata.
Süsteem ? see on juba see, mis paratamatult hukutab (mind kui vaatajat, kui tudengit, kui süsteemiloojat ja -hävitajat). Niisiis on natuke hilisteismeeagroteski ja…
-
Valeri Barinov ? vaid üks märk puidusel laval.
Anton T?ehhov, ?Rotschildi viiul?. Lavastaja Kama Ginkas, kunstnik Sergei Barhin. Osades Valeri Barinov, Igor Jasulovit?, Arina Nesterova, Aleksei Dubrovski. Moskva Noorsooteatri külalisetendused Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 1. ja 2. VI.
Venemaa teatrite, nii tipptegijate kui halturt?ikutest antrepriiside külalisetendused siinmail mööduvad viimasel ajal tavapubliku jaoks märkamatult: Eesti press sellekohast teavet ei anna. Tõsi, läinud nädalal Tallinnas külalenud Kama Ginkase lavastust vaatama…
