Teater
-
Näib, et juba hallidest aegadest peale on dramaturg Urmas Vadi astunud oma kindlat rada, püsides reaalsuse ja fiktsiooni käänulisel keskteel.Georg Savisaar / ERR / ScanpixVadi mudimised
Urmas Vadi kogumiku kuut näitemängu ühendab tugevalt kirjanduslooline taustamuster: valdav osa neist on nn kirjanikunäidendid, mille keskmes üks tuntud eesti literaat.
5 minutit -
Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine
Kultuurikommunikatsiooni keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik.
5 minutit -
„Juulikuu lume“ (fotol Nils Mattias Steinberg ja Kadri Rämmeld) loos ega lavastuses pole midagi eriti ebatavalist, avangardset ega raju.Gabriela JärvetKüll ta suhkru ja moosiga läheb
„Juulikuu lumi“ äsab laiskadele loojatele, kes publikut ära kasutavad, esitades pseudointellektuaalset loba ja tehes näo, et tegemist on šedöövriga.
4 minutit -
Laetitia Colombani: „„Kiivipäeva“ aluseks on üks politseikroonika rubriigist pärit artikkel, mille olin ajalehest välja lõiganud juba 2008. aastal.“Marianne Loorents / Virumaa Teataja / ScanpixElu ületab oma ekstsentrilisusega sageli väljamõeldise
„Kiivipäeva“ autor Laetitia Colombani: „Üks näidendi keskseid teemasid on üksindus, see, et tänapäeval elavad inimesed sageli justkui paralleelelu, ilma päriselt kohtumata.“
8 minutit -
Lavastuses „Three Ballads, a Story and Mother’s Estate“ on Maike Lond laval koos poja Lukas Janseniga.Alana ProosaRoomava teki all ei ole koll, vaid kunst
Maike Lond sõna otseses mõttes roomab läbi lavastuse. Enamasti teeb ta seda ülisuure koheva teki all, kus loeb vaikselt numbreid (pii arvu?) ja pobiseb „me ei ole veel kohal“.
3 minutit -
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo „Kuningas Ubu“ teostus on võimas: kontseptsioon on terav, samuti ei tehta näitlejatudengitele hinnaalandust, mitte miski pole laval juhuslik või lihtsalt kuidagi ära vormistatud.Tiit OjasooPantvangis publik
Loodetavasti ei ole me veel põhja puudutanud ning 19 aasta pärast saame mõelda, milles seisnes „Kuningas Ubu“ tänavuse lavastuse prohvetlikkus ja performatiivsus.
5 minutit -
Vassili Pektejev (Sanjan Vatši) 23. I 1954 – 10. X 2025
Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, näitleja ja poeet, Šketani-nimelise Marimaa rahvusteatri peanäitejuht Vassili Pektejev.
Pektejev sündis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi külas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast Šketani-nimelises teatris lavatööline. 1973. aastal asus ta õppima Mari riikliku pedagoogilise instituudi ajaloo-keeleteaduskonda, aastatel 1975–1980 õppis ta Leningradi teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis lavastajaks. Diplomilavastuseks oli tal mari klassiku Miklai…2 minutit -
Koos Henrik Kalmetiga andmeteatrit konfereerinud Mari-Liis Lillel oli võimalus demonstreerida kiiret kohanemisnutti.Siim VahurKinoteatri uue sarja risk, rõõm ja rutiini murdmine
Mõnda „Lühkarite“ ideed saab ehk tulevikus lavastusekski arendada. Sellises protsessis võivad tekkida värsked tekstid, suhted, kujundid, mida ei suudetaks laua taga välja mõelda.
3 minutit -
Tiit Tralla 19. VI 1937 – 5. X 2025
Meie keskelt on lahkunud kauaaegne estoonlane, üle 50 lavarolli teinud tenor Tiit Tralla, kes oli aastatel 1955–1969 Estonia teatri koorilaulja, 1969–2001 ooperisolist ning aastast 1985 ühtlasi lavastaja assistent arvukate operettide ja ooperite juures.
Lavaartistina oli Tiit Tralla hästi avatud energiaga ning eriti sobisid talle igasugused karakterrollid. Tõeliselt sügava ja meeldejääva osatäitmise tegi ta Šuiskina Modest Mussorgski ooperis „Boriss Godunov“ (1980) ning otsekui loodud oli talle Saare Juhani…1 minut
