-
Märtsikuine Diplomaatia on pühendatud kahele hiljuti lahkunud Eesti mõtlejale, tõlkijale ning kirjamehele – Enn Soosaarele ja Linnart Mällile.
Numbri avaloos analüüsib Marek Tamm tõlkimise rolli Eesti kultuuriruumis. „Siinne lugu lähtub lihtsast teesist: eesti kultuur on sündinud tõlkest ja tõlkes ning püsib ainult senikaua, kuni püsib tõlkimine. Meie keel sai kirjakuju piiblitõlkimise käigus, meie kirjandus võrsus muganduste ja tõlgete pinnal, meie keeleuuendus viidi ellu tõlkekirjanduse toel,“ kirjutab autor.
Tamm…
-
Värskes Sirbis: Jäänud on kaks päeva nukukunsti keskuse ja muuseumi avamiseni Tallinnas. Uue koondnime “Nuku” alla koonduvad teater ja muuseum, neist viimane on Eesti moodsaim, sest kogu nukkude vahele jääv ruum on üsnagi puutetundlik. Kommenteerib keskuse superstaar Buratino.
Ajalugu: karmi kriitikat uutele ajalooraamatutele ja okupatsioonimuuseumide väljapanekutele.
Kirjandus: Jüri Talvet rändas ja kuulas luulet kõrgel taeva ligi Boliivias.
Alvar Loog uurib rahutusi maailmabordelli bidees.
Teater: Tšehhovi “Kirsiaed” Draamateatris muudab näitlejad dekoratsiooniks…
-
Kultuurileht SIRP võtab alates aprillist 2010 tööle
TOIMETAJA
Kandideerida võivad kõik kirjaoskajad teatri- ja tantsutundjad, kes usuvad end sobivat 70. aastat käiva Eesti kultuurilehe toimetusse ja sedakaudu lavamaailma. Palk on väike ja töö murrab konti.
Kandideerimiseks saata Sirbi peatoimetaja postiaadressil kaarel@sirp.ee
• lühike elulookirjeldus, mis sisaldab viiteid senistele kokkupuudetele teatri, teatrikriitika ja tekstide toimetamisega;
• maksimaalselt kolmelauseline põhjalik ülevaade, milliseid ülesandeid näeb kandidaat ette oma töös lavakunstide ala toimetajana.
Avaldusi võtab Sirp vastu kuni…
-
Seitsmes Sirp ilmumas Sirbis reedel, 19. veebruaril, lugeja rõõmuks nelja tasuta lisalehekülje võrra normist paksemana:
* Eesti tänab kultuuripreemiate ja Wiedemanni auhinnaga teenekaid Leila Pärtelpoega, Lea Tormist, Andres Sööti ja Ain Kaalepit. Tegijaid kiidavad Krista Kodres, Margot Visnap, Arne Merilai ja Tarmo Teder.
* Kas miljonirahval on üldse mõtet, kui nad oma viletsama viiendikuta hakkama püüavad saada, arutavad haridusteadlased Viive-Riina Ruus ja Krista Loogma.
* Milline raha soodustab ning…
-
Värskes Sirbis:
* Maarja Kangro ja Marek Tamm sellest, kuidas ja kellele määrata kirjandusauhindu (mida võiks hoopis rohkem olla).
* Märt Väljataga sotsiaaldemokraatia tulevikust, Mart Laar ajaloolise mõtteviisi nõrkusest.
* Tsensor Artur (Käärkäsi) Adsoni tegevusest Eesti filmikunsti lõikamisel aastatel 1935-1940.
* Tõnu Õnnepalu Mehis Heinsaare ajast, elust ja hämarusest.
* Noored pianistid ja täiusliku vaikuse muusikud.
* Tähelepanekuid Bermani virtuaalsete apelsinide kohta.
* Kas Virginia Woolfi kardetakse rohkem Linnateatris või NO99-s?
* Konverents “Kunst,…
-
Preemia žürii (liikmed Kristina Mänd, Mart Raudsaar, Mihkel Kaevats, Raimo Ülavere ja Kaarel Tarand) kutsub lugejaid otsima Eesti kirjutavast ajakirjandusest väärt töid ja neist teatama, et valida välja 100 000-kroonise preemia saaja. Kandidaate saab elektrooniliselt esitada kuni 24. juunini 2010. Žürii jätab endale vabaduse jagada auhinnaraha kahe töö vahel, kuid eelistab ühe auhinna väljaandmist, kui see peaks vähegi võimalikuks osutuma.
Võidutööks valitakse selline, kust paistab kirjutaja (või…
-
Avalik kiri
Ugala teatri peanäitejuhile Indrek Sammulile
Tere Indrek!
Sa teatasid 3.veebruaril Peeter Tammearule, et ei pikenda temaga enam näitlejalepingut. Peetri võtsin 1986. aastal Ugalasse näitlejana tööle mina, ta töötas kümme aastat näitleja ja lavastajana , siis siirdus Tallinna Linnateatrisse, kus tegi mitu teatrilukku minevat rolli ja ja aastail 2002-2009 juhtis ta nii majanduslikult kui kunstiliselt edukalt Ugala teatrit. Kuna Kultuuriministeerium polnud nõus looma Ugalas ka direktori ametikohta, siis …
-
Homme Sirbis!
Kultuuripoliitika vaev ja viletsus: riigikontroll ei ole rahul etenedusasutuste rahastamisega, teatrijuhid majandavad rahapuuduses teatreid riski piiril.
Tagasivaade: mida tõi ja mida mitte aasta 2009 eesti maalikunstis.
Humanitaar- ja loodusteaduse ning nende aine põimumise võimalustest.
ERR – meie ühine asi!
25 kaunimat raamatut.
Ja palju muud põnevat. . . .
-
*
EV Kultuuriministeerium Meie 02. 02. 2010, 8/1- 4
Käesolevaga saadan maakondades asuvate, nn. ühendmuuseumi loomise kavaga ümber korraldatavate riigimuuseumide (v.a. Iisaku Muuseum) juhtide ühiseid, läbi arutatud ja kooskõlastatud seisukohti väljendava vastuse kavandatava ühendmuuseumi põhimääruse, aga ka reformiprotsessi kohta üldiselt.
Lugupidamisega
Siiri Toomik
Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktor
*
EV Kultuuriministeerium
INFORMATIIVSENA
1. Eesti Vabariigi peaministrile;
2. Eesti Vabariigi Valitsusele
3. Riigikogu õiguskomisjonile
4. Erakondade Riigikogu fraktsioonidele
5. Maavanematele
6. Omavalitsusliitudele
Ühendmuuseumi põhimääruse projekti § 11 nimetatud muuseumide direktorite (v.a. Iisaku Muuseum) ühistel, läbi arutatud seisukohtadel põhinev…
-
Just Tartus väljatöötatud sõnastust kasutas Nõukogude rahudelegatsiooni juht Adolf Joffe (1883-1927) hiljem taoliste rahulepingute sõlmimisel Soomega, Lätiga, Leeduga, Poolaga ja Soomega, kirjutab Järvelaid. „Kui üks leping kasutatav teatud teiste lepingute sõlmimiseks alusena, siis Tartu rahuleping kuulub nn Versaille järgse Euroopa oluliste rahu-, piiri-, vastastikuste majanduslike suhte jne lepingute hulka,“ leiab autor.
Kaasaegsetele tähendas Tartus sõlmitud rahuleping eelkõige võitluse lõppemist. Eesti poolt rahuläbirääkimisi juhtinud Jaan Poska enda…
