-
Aasta keerulisim otsus: läheb riigi kultuuripreemiate jagamiseks.
Jüri Ojaver: kuidas kunstikõrgkoolist kõige rohkem kasu saada.
Milline ärimudel sobib Haiitile, Sloveeniale ja Eestile.
Kuidas vältida ja kuidas tekitada uusi majanduskriise?
Mihkel Kunnus: uue kirjanduspõlvkonna (kui see ikka on kirjandus) portree.
Eesti “pops” linnulennult.
Mai Murdmaa kohtub taas antiiktragöödiaga.
Eesti seadusandja revolutsioonilises palavikus.
Marju Luts-Sootak hindab “eestlaste eksperimente iseendaga”.
Dokumentaalmaadlus Kristjan Palusalu ja Barutoga.
Maja Vabaduse platsi ääres, Londoni sillad, kunst Moostes ja Istanbulis.
Mis siis keeleseadusest lõpuks sai?
Ja…
-
Reedel Sirbis: Subjektiivne kirjandusgallup “Kümnendi kümme lemmikut”.
Kirjanduse asjatundjad räägivad lõppeva kümnendi paremast eesti keeles ilmunudilukirjandusest. Ja seda on enneolematult palju.
Twitter sureb esimesena.
“Virinat võiks vähem olla,” arvab intervjuus Sirbile Kuno Areng.
Kultuurkapital jagas aastapreemiaid.
Kes tuleb ooperisse, see näeb Prokofjevit.
Muinsuskaitse seisukorda hindavad Jaan Tamm, Trivimi Velliste, Anton Pärn ja Paul-Eerik Rummo. Kas augus või augu serval? Või auku polegi?
Leonhard Lapini näitused Soomes.
Siniste kraede muusika Kunstihoones.
Tiit Palu taasavastas Gruusia teatrit.
Doktor…
-
Reedel Sirbis: Subjektiivne kirjandusgallup “Kümnendi kümme lemmikut”. Kirjanduseasjatundjad räägivad lõppeva kümnendi paremast eesti keeles ilmunud ilukirjandusest. Ja seda on enneolematult palju.
Twitter sureb esimesena.
“Virinat võiks vähem olla,” arvab intervjuus Sirbile Kuno Areng.
Kultuurkapital jagas aastapreemiaid.
Kes tuleb ooperisse, see näeb Prokofjevit.
Muinsuskaitse seisukorda hindavad Jaan Tamm, Trivimi Velliste, Anton Pärn ja Paul-Eerik Rummo. Kas augus või augu serval? Või auku polegi?
Leonhard Lapini näitused Soomes.
Siniste kraede muusika Kunstihoones.
Tiit Palu taasavastas Gruusia teatrit.
Doktor…
-
Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis: Kultuuriministeeriumi tööd ja päevad, Eesti Vabariigi viletsuse võrgustik.
Tommyboy tegi luulekogu. Intervjuu räppar-filosoofiga, kes arvab, et me pole liiga paljudeks asjadeks Eestis üldse valmis.
Mida teha Mälu instituudiga, kas see on ohtlik, vältimatu, tarbetu või ohutu, arutavad Toomas Hiio ja Eero Medijainen.
Seppo Zetterberg ja tema “Eesti ajalugu”.
Milline oli arhitektuuriaasta 2009 – auhinnatud ja monumentaalsed.
Etenduskunsti kokteilisegu Münchenist.
Kuidas ringvaatepala läks maksma inimelu.
Järvimuusika igas…
-
Jyväskylä Ülikooli õppejõud Kaja Tampere kirjutab Soome suhtluskultuurist, mida iseloomustab sõnade vähesus: „Avalikus ruumis on palju infot, mis on vaid tunnetatav ja mida antakse edasi mittemateriaalseid kanaleid pidi. (—) On teatud mallid ja mustrid ühiskondlikus olemises, mida kõik aktsepteerivad ja nendest asjadest juteldakse harva.”
Samuti on soomlane on oma riigile väga lojaalne, ning kriitilist sõna kuuleb eestlase jaoks harjumatult harva: ”Soomlane on uhke oma riigi üle ja…
-
Reedeses Sirbis:
* kaaneintervjuu lavastaja Adolf Šapiroga, kellele mängu ilu annabki elu mõtte;
* tagasivaated Kopenhaageni kliimakonverentsile, riigitööliste palgapoliitikale ja Eesti muusika esmaesitustele aastal 2009; edasivaade alanud riiklikule lugemisaastale;
* prantslased ja Tammsaare – kuidas “Tõde ja õigus” on ära nõidunud Jean Pascal Ollivry, Eva Toulouze’i ja Jean-Pierre Minaudier’;
* Nüganen ja Tammsaare – Jan Kaus sakslase armastamisest Linnateatris;
* Marie Under – vooruslik või kõlvatu? Kaks vaadet Sirje Kiini uurimusele…
-
Aasta viimane Sirp ilmub juba homme. Isegi kui toimetus järgmiseks ja ülejärgmiseks reedeks lehe valmis teeks, ei õnnestuks seda jõulu esimese püha hommikul ja uue aasta hommikul kuidagi lugejateni toimetada. Seetõttu ilmub järgmine Sirp 8. jaanuaril.
Sirbi toimetus valis oma aasta paremad autorid. Kes need on, selgub homme.
Traditsioonilised aasta sisunimekirjad valdkondade kaupa.
Jürgen Rooste jõulujutt “Vanamutt ja meri”.
Aasta viimases Sirbis tehakse natuke, ent mitte kõiki kokkuvõtteid.
Majanduses oli jahe…
-
Tulemas on kolmas giidikonkurss, seda nimega “Käsmurääkija”. . . . Merejutud, kaptenite lood, Käsmu küla tänapäev, mereäärsed metsajutud, kivikülv, suured rändrahnud, Mohni saar, kuradisaar, mädalaht, Käsmu laht, Vana-Jüri ots, kaugelt eemalt paistab Eesti põhjatipp – Purekkari neem. . . . Teisel pool Käsmu lahte Vergi poolsaar ja Võsu. . . . Jääaeg ja Käsmu poolsaare teke. . . . See kõik on valik sellest, mida võiks rääkida üks giid Käsmu külas ja Käsmu poolsaarel.
Giidikonkursid on jalgu alla saamas…
-
Tallinna konverentsi teemaks oli „Valgustusaeg Venemaa Balti provintsides” ning Suure Prantsuse revolutsiooni juubeliaastal oli see nii Eesti, Baltikumi, Saksamaa kui ka Euroopa teema. Indrek Jürjo tutvustas tookord August Wilhelm Hupeli (1737–1819) filosoofilisi ja teoloogilisi vaateid ning rääkis kolmveerand tundi täiesti iseenesestmõistetavalt eesti laste leeritamisest ja Liivimaa kiriku struktuurist, tõsiusklikkusest ja ateismist, raamatute lugemisest ja kirjutamisest, kaasa arvatud sellised autorid nagu Moses Mendelssohn ja Voltaire. Tagasivaates oli…
-
Andres Herkel kirjutab oma ajaveebis kultuuriajakirjanduse rahastamise käekäigust:
http://www.herkel.net/index.php?menu_id=143&mainmenu_id=0&news_id=327
