-
Sirbiga kaasas Fenno Ugria Teataja.
On teatripäev ja Rakveres jagatakse eelmise aasta parimatele tunnustust.
Inimõiguste dialoog Hiinaga, boliivlase heaolu kui eeskuju.
Uus eliit näeb välja ja käitub kui tööhobune.
Nimesid pannes entroopia vastu, Palmaru kujutluste maailm.
Pärnu öö sai hingi täis. Vana tango Hobuveskis.
Linnulend üle mulluse lastekirjanduse.Vladimir Wiedemanni maagide kool.
Mati Turi mitmest küljest. Planeerimine ja planeerimatus – kumba on rohkem?
Kilk, Kass, Elken, Laimre ja Külm – kõik näitavad midagi kuskil.
Filmiarheoloog Lennart…
-
ASSITEJ Eesti keskuse värske juhi Toomas Trossi sõnul teeb haiglaklounide organisatsioon eesotsas Romola Veskeri ja Ralph Stoppelsteeniga tänuväärset tööd, toetudes seejuures heasoovlikele annetajatele. Eelkõige vajatakse aga ühiskonna tuge ja tunnustust, mida lasteja noorteteatri preemia neile ka pakub. Preemia antakse üle 20. märtsil Tallinna lastehaigla saalis (Tervise 28) pärast kell 11 algavat doktor Klounide kevadkontserti. Seejärel külastavad haiglaklounid palatites lapsi, kes ei saanud saalietendustele tulla. Lasteteatripäev jätkub…
-
Sirbi ERI – mälestised. Mälestiste olukorda ja tulevikku ning muinsuskaitse mõtet kaaluvad näituse “Ultima memoria” taustal Riin Alatalu, Lea Stroh, Jaan Tamm ja Andri Ksenofontov.
Kultuurkapitali luuleauhinna laureaat Maarja Kangro: “Moraalilugemine kunstis on kole.”
Mitu elu on kultuuriministril ja miks viimane neist on läinud. Pausipidamise vajalikkusest.
Loomastumine või lepitus? Olukorrast Ugalas.
Mart Kivimäe eneseteadvuse probleemist ajalookultuuris – mismoodi käivad kokku Heine, Marx, roosid, kartulid ja tulevik.
Sinijärv ja Rooste rõõmustavad emakeele…
-
Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ettevalmistuste kohta märgiti vaheraportis, et „esitatud programmis on nüüd tugev fookus Tallinna linnaruumi pikaajalisel edendamisel, loomekeskkonna ja sotsiaalse kaasatuse arendamisel. Samuti julgustab programm innovaatilist mõtteviisi, hoiab traditsioone ja taasavastab unustatud. Tähtis roll on ka rahvusvahelise kultuurivahetuse turgutamisel (fookus Euroopa dimensioonil). Esitatud programm rõhutab Tallinna avatust merele ja linna suhet loodusliku keskkonnaga.“ Komitee arvates aitab see kõik kaasa Tallinna kinnistamisele tähelepanuväärse ja atraktiivse…
-
Lääne-Euroopas omandas inglise keel tähtsa koha juba Teise maailmasõja järel. Briti lingvisti David Crystali sõnul võis 20. sajandi keskel pidada siiski üksnes tõenäoliseks, et inglise keelest võib saada maailmakeel, ent tänapäeval on ta positsioon kõigutamatu ja seda võiks muuta vaid revolutsiooniline murrang, mis annaks sama staatuse näiteks hiina, araabia või tulnukate keelele. Inglise keele teisenditest annab omakorda tooni Ameerika oma – Postimeeski refereeris 2005. aastal The…
-
Selleks aastaks on jaotada 6900 eurot. Tähtajaks oli fondile laekunud 11 taotlust (kokku 7052 eurot), rahuldati 10 taotlust 6510 euro ulatuses. 9. märtsil Helsingis toimunud koosolekul otsustas fondi komisjon koosseisus esimees professor Seppo Suhonen, sihtasutuse tegevjuht Hannu Heikkilä (mõlemad Soomest), Tallinna ülikooli dotsent Annekatrin Kaivapalu ja murdeuurija Anu Haak anda sel aastal välja abiraha seoses järgmiste teemadega: ‘
TLÜ vanemteadur Pille Eslon – võrdlev uurimus käändekasutuse korpuse…
-
Vastuseks Hindile, vastuseks Valgele.
ÜHISKOND: uskmatu Paul, meedia suletud aiad.
AJALUGU: rikas linnaarhiiv.
KIRJANDUS: jälle need paariad, astro- ja kvanteepika, pimedusemaa.
MUUSIKA: ooper, ooper üle ilma, täiuslik Ryhänen.
KUNST: „transmediale”, meie omad Veneetsias.
TEATER: kõikvõimas Mikomägi, Tuulik ja harrastajad.
FILM: läbi raskuste Buratino poole, luule lõpus.
KEELE-ELU: näivalt lõimuv vähemus.
-
Teater. Muusika. Kino märtsinumbris arvustab Piret Kruuspere Reet Neimari raamatut „Sajandi sada sõnalavastust”, Ülo Tonts hindab Eva Klemetsi „Kogutud teoseid” Vanemuises ning Niina Kotsarenko võtab kokku viimase „Talveöö unenäo” festivali. Tui Hirv mõtiskleb päevalehtede muusikakriitika professionaalsuse üle, Saale Kareda jätkab festivali „Wien Modern” kajastust, Toomas Kuter jagab elamusi Metropolitan Opera hooajast ning Alvar Loog arutleb barokkooperi lavastamisvõimaluste üle Händeli „Partenope” põhjal Taani Kuninglikus Ooperis. Tantsuteemadel kirjutavad…
-
Arvamisi: neist, keda ei saa kunagi usaldada; kuidas aidata Venemaa edasi XIX sajandist?
Obama lemmikfilosoof Niebuhr, templis olemisest.
Mati Hint Eesti arvamusliidrite maailmavaatelisest sõjakusest kui mängust riski piiril ja teispool seda.
E-raamat ei ohusta ehedat raamatut, vaid ainult õiguslikke privileege.
Kommentaarid lõppenud romaanivõistlusele ning autorite ja žürii heitlusele Tuglase novelliauhinna pärast.
Avatud ühiskond ja suletud ruum Cannes’i mulluses võidufilmis. Benjamin Buttoni aeg ei peatu.
ERSO Ameerikas – välja müüdud!
Teatris toimub enesemüük ja…
-
Mark Raidpere on sündinud Tallinnas 1975. aastal. Ta on õppinud fotograafiat ja filmikunsti, tegutsenud alates 1990. aastate lõpust aktiivselt kunstnikuna, esialgu paralleelselt moefotograafi tööga. Võib öelda, et Mark Raidpere rahvusvaheline tähelend sai alguse 2005. aastal, mil ta esindas Eestit Veneetsia biennaalil. Pärast seda on ta tööd olnud isiku- ja grupinäitustel väljas Prantsusmaal, Itaalias, Soomes, Poolas, Inglismaal, Iirimaal, Hispaanias, Venemaal, USAs ja Türgis. Pärast Ars Fennica pidulikku…
