Toeta

Varia

  • Kultuuriväljaannete lugejaküsitlus

    Tartu Ülikooli ajakirjanduse uurijad on juba palju aastaid tegelnud Eesti inimeste meediakasutuse, huvide ja arvamuste analüüsimisega. Praegu oleme tegelemas kultuurikanalite sisu ja kasutajaskonna uuringuga, mille tulemusi saavad kasutada kõik toimetused oma väljaannete arendamiseks ja lugejate ootuste paremaks arvestamiseks. Seoses sellega pöördume Teie poole palvega täita küsimustik kultuuriväljaannete lugemise kohta, mida saab teha järgmise lingi kaudu: https://www.surveymonkey.com/r/kultuur.
    Oleme selle küsimustiku saatnud paljude väljaannete tellijatele, kuid ootame ka nende lugejate vastuseid, kes tellijad…
    1 minut
  • Institutsionaalne kultuurimeedia uusavangardses maailmas
    Tiit Hennoste tahaks liiga tihti kirjutajalt küsida, kas tal oma mõtteid ka on.
    Piia Ruber

    Institutsionaalne kultuurimeedia uusavangardses maailmas

    Alustame ajaloost. On taas samasugune aeg nagu XX sajandi alguses. Pole isegi vaja uusi sõnu tema iseloomustamiseks. Ma laenasin järgnevad laused veidi lühendatud kujul omaenda raamatust, mis kõneleb XX sajandi alguse kirjandusest.
    • Sõjad ja revolutsioonid hävitasid miljoneid elusid, lammutasid vanu riike ja tõid kaasa miljoniteni ulatuvad põgenike lained.
    • Poliitikas oli uute autoritaarsete ideoloogiate levimiskatsete aeg.
    • Tehnoloogia arengus toimus meeletu hüpe. Tehnoloogia lubas ületada aja ja ruumi piire.
    • Suurlinnad üha kasvasid…
    Tiit Hennoste
    7 minutit
  • Sirp kultuuriväljal ja ühiskonnas
    Marju Lauristin uurib, kas tänapäeva Eesti ühiskond, milles on tajutav stagnatsiooni ja suletuse paine, vajab taas kultuuriajakirjandust kui ühiskonna kriitilise vaimsuse areeni.
    Piia Ruber

    Sirp kultuuriväljal ja ühiskonnas

    Kui alustasime ülikoolis 1970ndate teises pooles Sirbi ja Vasara lugejate uurimist, oli Sirbi trükiarv 56 000 ja seda luges pidevalt 23% kõigist eestlastest.1 Peale Sirbi ilmus tollal kultuuriväljaannetest Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Kultuur ja Elu. Teater. Muusika. Kino tuli mõni aasta hiljem, Vikerkaar ja Akadeemia sündisid 1980ndate lõpus koos poliitilise tõusulainega. Kultuuriajakirjandus oli nähtav ja suutis tollal asendada ideoloogiliselt valvatud ühiskonnas puuduvat poliitilist avalikkust. Fosforiidisõja sümboliks muutunud Priit Pärna…
    Marju Lauristin
    5 minutit
  • Tähed ja märgid
    Rebekka Lotmani hinnangul on Sirp muutunud sisepoliitiliselt poleemilisemaks ja ajakirjanduslikult professionaalsemaks, ent kaotanud mängulisust.
    Piia Ruber

    Tähed ja märgid

    Pilguheit Muti, Tarandi ja Karulini Sirpi

    Rebekka Lotman
    10 minutit

  • Naised omavahel

    Inspiratsioonist korruptsioonimajanduses

    Näidendi prooviperioodil hakkas Chris/Chris käima Manhattani allosas sadomasohistlikku seksi praktiseerimas kuulsa Sylvere Lotringeriga. [—] Armastus ja hirm ja glamuur. Mehe raamatuid läbi hekseldades mõistis ta, kui luges ühte pühendust, et tal on päris kõvad konkurendid: „Sylvere’ile, Maailma Parimale Keppijale (vähemalt minu kogemuse pinnalt). Armastusega, Kathy Acker.“ Pärast sõid nad mereannisuppi ja rääkisid Frankfurdi koolkonnast. Siis näitas mees naisele ust. . . .
    Chris Kraus, „Tulnukad / Välis­maa­lased ja anoreksia“, 2000.
    Chris Kraus ei…
    Rebeka Põldsam
    6 minutit

  • Mis värvi on tulevik?

    1.
    Tuleviku värv sõltub parasjagu toimuvast ning selle mõjust hetkemeeleolule. Kultuuriajakirjandust tehakse meil igale maitsele. Mahult nii, et tapab, mis on hea ja halb korraga: rohkem asju saab mingilgi kujul vähemalt kusagil kroonikareal kajastatud, kuid seda raskem on kilde taga ajada, et endale suur pilt kokku kleepida.
    Mulle tundub, et kultuur on meile vaid formaalselt oluline. See peab olemas olema, muidu pole me tõsiseltvõetavad, kuid meie igapäevaelus pole tähtis, mis kultuurivaldkonnas parajasti…
    Mart Niineste
    5 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Reedel Sirbis Tiit Hennoste, Marju Lauristini, Rebekka Lotmani, Rebeka Põldsami ja Mart Niineste pilguheit kultuurimeediale ning intervjuu kultuuriministriga. Sirbi vahel Diplomaatia.
    Püsivad ajutised lahendused. OTT KARULINI intervjuu kultuuriminister INDREK SAAREGA. Indrek Saar: „Iga järgmise ukse juures, mis me lahti teeme, eriti iga järgmise eelarve või riigireformi juures jääb küsimus, kas ma suudan oma valdkonna positsioone kaitsta.“
    URMAS NÕMMIK: Eesti tee võiks olla tõlketeadustele ja mitmekesisusele hea kasvulava loomine
    Humanitaarteadused ja kunstid on seoses…
    4 minutit
  • Sel reedel Sirbis pagulased

    Sel reedel Sirbis pagulased

    P. I. FILIMONOV: Pooltäis pagulased ja pooltühjad ekrelased
    Pagulased on kummaline jututeema. Umbes samasugune kummaline, kui kunagi, mitte nii palju aega tagasi, oli Ukraina teema. Tol ajal sain ma palju teada oma venelastest tuttavate kohta, nüüd vist on aeg teha järeldusi mõne eestlasest tuttava suhtes. Saan aru kõikidest ekrelaste (mitte parteilises mõttes) muredest seoses eesti rahva uhtumise ohuga pagulaste vägevates voogudes, kuid siiski. On asju, mis juhtuvad paratamatult. Mitmekesisus kas või…
    3 minutit
  • Sirp 75

    Sirp 75

    Sel reedel heidab juubilar pilgu tulevikku – endlitest ja Facebookist, internetist ning identiteedist.
    KATRIN TIIDENBERG: Endlike, endlike seina peal
    Pierre Bourdieu kirjutas 1965. aastal raamatus „Un art moyen“ („Keskaja kunst“), et see, mida päevapiltnikud pildistatavaks (pildistamisvääriliseks) peavad, juhindub kehtivatest normidest ja väärtustest. Teisisõnu, ühiskondlikud väärtused ja nende ümber kerkivad pinged muutuvad igapäevaklõpsude abil nähtavaks. Praeguse aja üks silmatorkavaimaid klõpsuliike on endel (selvepilt, enekas, selfie). Proovikski järgnevas läbi mõelda, mida me endlimaania ja…
    3 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis arhitektuur ja kosmos!
    ELO KIIVET: Arhitektuurikosmose satelliidid
    Tallinna arhitektuuribiennaalil küsiti, keda või mida me üldse tahaksime ennast (sest linn, see oleme me ise) juhtima.
    „See hoone on ehitatud tuleviku jaoks, kuid tulevik tundub kogu aeg eest ära libisevat.“
    Septembri algul kolmandat korda toimunud Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) teema oli seekord isejuhtiv linn. Selgelt tulevikku vaatava sündmuse ümber ei hõljunud grammigi nostalgiat. Olevikku käsitleti vaid hüppelauana paremasse ilma, tulevikku jõudmiseks tuleb sellel vaid…
    2 minutit
Sirp