Varia

  • Sel reedel Sirbis kriitikakunst!

    Sel reedel Sirbis kriitikakunst!

    Alvar Loog, Ott Karulin, Kristel Pappel, Andres Kurg, Maroš Krivý, Mari Kartau, Virve Sarapik, Kerri Kotta, Barbara Lorey de Lacharrière, Tambet Kaugema, Märt Väljataga ja Joonas Hellerma – kriitikakunstist.
    PILLE-RIIN LARM: Saagu auhind!
    Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.
    See mure ei ole personaalne…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MEELIS FRIEDENTHAL: Kevadel on kurb alatoon
    Päike paistab, rohi kasvab. Nii me loodame. Öö ja päev saavad ühepikkuseks ja oodata on hiilgusrikast suve. Teed hakkavad ühel hetkel tolmama, igasugust saasta tuleb välja, aga see käib asjaga kaasas, me koristame selle ära. Me ei kõrvalda talve, talv tõmbub ise eemale, et näidata, mis me oleme selle aja jooksul korda saatnud. Iga aasta kordub seesama, ikka ringi ja ringi.
    AIJA SAKOVA-MERIVEE, FIDEELIA-SIGNE ROOTS: Reformid,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Publiku pilk: JOHANNES SAAR
    Ehkki e-Eestis ei tekita kultuuritarbimise üldine medialiseerumine ja fragmenteerumine põhimõttelisi probleeme ning on laialdaselt ka juurdunud, püsib küsimus Eesti kujutava kunsti publikust jätkuvalt galerii- ja muuseumikülastuste anakronistlikus raamistuses, kus kunstihuviline on kängitsetud passiivse pealtvaataja rolli. Käesolev artikkel problematiseerib selle tähelepaneku kui ülesande jõustada publiku levinumaid kunstitarbimisviise ja häält dialoogipartnerina nii meedias kui ka professionaalses kunstikommunikatsioonis.
    EVA-LIISA LINDER: Lasteteatri suhtlusarhitektuur
    HEDI-LIIS TOOME: Mida tunneb teatris publik?
    Teatripubliku uurimisel eristatakse kahte tüüpi…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis laureaadid – Ene Mihkelson, Raul Meel ja Kalju Komissarov, Leelo Tungal, Ants Hein, Peep Jänes, Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar
    MARGUS OTT: Progressiivne poliitika
    Progressiivne poliitika on edenev, ta teiseneb tegemise käigus. Seda, kuidas täpselt ta muutub, ei saa ette teada. Selles mõttes on progressiivne poliitika tulevikuline ja avatud. Aeg mängib siin keskset rolli, progressiivne poliitika on üdini ajaline. Ajalisuses võib välja tuua kaks konstitutiivset aspekti: mälu ja uuendus…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbi autoriõigusest.
    PILLE-RIIN LARM: Hämal on lühikesed jalad
    Täpselt kolm aastat on möödas sellest, kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii otsus mitte nomineerida Andrei Ivanovi romaani „Peotäis põrmu“ põhjustas pahameelt ja vallandas poleemika selle üle, mis on eesti kirjandus, on see rahvuse-, keele- või muu põhine. Kui näib, et nüüdseks on lugejas- ja kirjanikkond leppinud teadmisega, et Eestis tõepoolest eksisteerib rahvusülene kirjandus, mida esindab Ivanov, ja see on osa meie…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis Kultuurkapital 90. Sõna saavad Jaan-Eik Tulve, Ott Karulin, Tuudur-Jaan Rekkor, Märt Väljataga, Berk Vaher, (:) kivisildnik, Jüri Uljas, Karlo Funk ja Kaido Ole.
    MART KULDKEPP: Eesti põhjamaisus ehk Vana idee uued rõivad
    Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud. Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2014. aasta IV jaotus.
    LEO LUKS: Eesti riigi võimatu mõte
    Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena, pole ta seda mitte: kui keegi suudaks piisava selgusega määratleda Eesti riigi mõtte, tuleneks sellest…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis keskkonnast, ökoloogiast ja ökoholismist.
    MATTIAS TUROVSKI: Keskkond, eetika ja empaatia. Pilguheit ökoholismi
    Me kõik oleme pärit loodusest; inimkond peaks elama loodusega kooskõlas; ka inimene on loom; jätkusuutlik/roheline areng! – selliseid postulaate oleme kuulnud ehk kõik. Samuti aga tunnetame neid lauseid adudes mingil määral silmakirjalikkust. Tõsi, arutluskäik tundub loogiline ja üldtunnustatud, sellega nõustub ilmselt enamik ühiskonnaliikmetest. Miks siis aga on nii, et tegelikkuses – kui jälgida inimeste tegemisi ning ühiskonna…
  • Sirbi laureaadid on Aro Velmet, Tuul Sepp ja Ave Randviir-Vellamo

    Sirbi laureaadid 2014 on sotsiaalselt hooliv liberaal Aro Velmet; hea sulega, terane inimlooma kirjeldaja Tuul Sepp ja (video)mängude asjalik käsitleja Ave Randviir-Vellamo. Laureaadid valis toimetus eelmisel aastal Sirbile kaastööd teinud autorite seast.
    Ave Randviir-Vellamo:
    Kas videomängud on kultuur?
    Valik Aro Velmeti artikleid:
    Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast
    Võrdõiguslikkus kui poliitiline relv
    Kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks
    Massilise veebipõhisuse ohud
    Valik Tuul Sepa artikleid:
    Haridus kui paabulinnu saba
    Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles
    Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon
    Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel lehes Sirbi laureaadid 2014.
    Muusika-aasta alguse puhul on vestlusringis heliloojad Ülo Krigul ja Timo Steiner, laulja Iiris Vesik ning DJ ja saatejuht Raul Saaremets.
    TOOMAS SIITAN: Muusika-harrastus kui ajutreening
    Kui mullune liikumisaasta pidi meenutama, et enamik meist liigub vähe ja see on ohtlik tervisele, siis muusikaga on teisiti – sellest meil puudust pole. Vastupidi, kvantitatiivselt pole inimeste elus kunagi olnud nii palju muusikat kui praegu. Suures osas avalikust ruumist kõlab see…
Sirp