„Minu keha“ on ses mõttes hea teema, et saab ajada täpselt sama juttu, mida „Minu koha“ ja „Minu kodu“ all. Defineerisin kunagi inimese nii: inimene on koht, kus inimene näeb inimest (võib teda silmata, aga ka kuulda, kompida jne). Koht, kus inimest nähakse, on muidugi inimese keha, täpsemalt selle väliskuju (eidolon) – kui paranähtused ja metafoorid välja arvata, ei näe ju keegi inimese vaimu vms. Kusjuures oluline on ka see, kes…
„Füüsikalise maailmavaate eestkõneleja“, Margus Maidla vestleb Kalev Tarkpeaga
Ülo Mattheus, „Ukraina imet näitamas ja imet ootamas“
Raili Marling „Hieronymuse“ sarjast
Kadri Aavik, „Röövajakirjad ja libateadus“
Kaidi Tamm, „Kohanev ja paindlik ruum“
Intervjuu Muziekgebouw’ kontserdimaja peadirektori Boudewijn Berentseniga
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Hoides aega avatuna“
Esiküljel Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea. Foto Piia Ruber
Nädalavahetusel käisin kuueaastase tütrega maal jalutamas. Lonkisime mööda teed, siis põikasime tihnikusse, sealt viisid jalad vanade talukohtade õuele ja edasi silmapiirini ulatuva põlluni. Isegi täiskasvanule on see põld otsatu, rääkimata siis lapsele. Põllu servas jäi tüdruk aga seisma ja keeldus edasi tulemast. Ütles, et kardab. Aga mida siis? No . . . . püsse, sõdureid, pauku . . . .
Kust see tuli? Seisin hämmeldunult ega saanud aru, mis võis ühes õndsas rahus ja armastuses kasvanud lapses sellise tõrke…
„Kirjandus, keha ja modernism“, Pille-Riin Larm vestleb Indrek Ojamiga
Martin Haamer, „15 minuti linna potentsiaal“
Eesti teatri auhindade žüriiliikmete kommentaarid
Marju Riisikamp, „Paastukuu muusika“
Jaanus Terasmaa, „Kas tehnoloogiline innovatsioon päästab meid ja maailma?“
Peeter Hõrak, Richard Meitern, „Sigimise hind“
Margus Ott, „Argidialektika XXV. Nüüd ja siis“
Intervjuu
kunstiteadlase Rebeka Põldsamiga
ukraina filmiteadlase Serhi Trõmbatšiga
Esiküljel kirjandusteadlane ja -kriitik Indrek Ojam. Foto Piia Ruber
Kõik sünnivad siia ilma puhta lõuendina, kuid paljud lahkuvad vähemal või rohkemal määral muudetud kehaga, olgu selleks siis lihtne kõrvarõngaauk, tätoveeritud käsi või midagi ekstreemsemat. Põhjuseid, miks läbi ajaloo on inimesed oma keha muutnud, on mitmeid, kuid tänapäeval võib ilmselt esile tuua nii esteetilise ilu kui ka oma keha üle transformatiivse protsessi kaudu kontrolli saavutamise. Muidugi ei saa väita, et oma keha omatakse täielikult, kuna see on suuresti mõjutatud seaduste…
„Lõpuks on kõik mõjuvõimu küsimus“, Triin Ojari vestleb Andres Alveriga
Maria Mölder, „Kuidas väetada Eesti muusikaettevõtluse tulevikku“
Elin Kard, Kadi-Ell Tähiste, „Kunsti rahastus on ikka veel kapitaalremondi ootel“
Tarmo Soomere, Raivo Uibo, „Arenev Euroopa teaduse eetikakoodeks“
Oskar Poll, „Tätoveerimise sotsiaalne tähtsus“
Linda Kaljundi, „Mis on Ameerika kunst?“
Kaur Riismaa, „Tehisarukus kirjaniku pilguga“
Martin Aidnik, „Humanitaarabi blokaad ja nälg Gazas“
Andra Jelle, „Mineviku häbikoorma alt välja“
Riho Paramonov, „Vrestling kui tekst – lugusid saab ka kakelda
Maarja Pärtna, „Millest mõtled? Puudutused…
Inimene on alati olnud mõnulembene. Kuigi mustikapeotäis andis korilasele vajaliku vitamiinilaengu, sundis teda sääseparves püsima üksnes võimalus kogeda maitseelamust. Oleks magusasõbrast korilane teadnud, et kunagi aretatakse välja söödav õun, mille kättesaamiseks ei pea isegi koopast lahkuma, siis oleks ta ilmselt kadedusest kinnitanud, et on sündinud „valesse generatsiooni“.
Meile alles jäänud korilase keha juhindub seniajani naudingutundest. Suhkruroo- ja teraviljakasvatus, alkoholi destilleerimine ning kõigile kättesaadav pornograafia on aga inimese kujunemiskeskkonda kibedasti muutnud. Kunagise…
„Visconti viis venda“, Konstantin Kuningas vestleb Nils Mattias Steinbergiga
Merle Karro-Kalberg, „Logi sauna kütjad“
Jaan Tamm, „Saare maakonna linnused ja turism“
Intervjuu briti lavastaja Ken Loachiga
Teaduse ja pereelu ühildamine
Aro Velmet, „Taanis oli viimased neli aastat mitu korda ohutum viibida kui Suurbritannias“
Kristel Algvere, „Inglite keel“
Miks üldse ja kellele ÕS?
Art Leete, „Ristimisretk Obi ugri maale“
Kaarel Tarand, „Kodukontor. Ideoloogia teeb voodist töökoha“
Esiküljel Endla teatri näitleja Nils Mattias Steinberg. Foto Priit Loog
Kuhu panna käed? Taskusse, muidugi. Taskuid pole. Käekott ajab ka asja ära, saab käed kasulikuks teha. Vahel saab haarata tooli seljatoest, tassi sangast või panna viimases hädas käed rinnale risti. Ristatud käed mõjuvad uljalt, võib-olla enesekindlalt, kui vaja, siis isegi ülbelt. Jahedas ruumis on käed ümber keha sõlmes, selg kühmus ja keha kõver nagu külmavaresel.
Jalgu pole vaja kuskile panna – seisavad kindlalt all. Istudes on muidugi hea üks jalg üle…
Kätlin Kaldmaa, „Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid“
Karl Lembit Laane, „Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev“
Joonas Hellerma, „Päts ja mesilased“
Janar Mihkelsaar, „Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus“
Jaanika Anderson, „Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?“
Marek Tamm, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“
Mart Niineste, „Eesti punk uue murrangu lävel“
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast . Oma laulu ei leia ma üles“
Raija Katarina Heikkilä luulesalv
Juhan Raud vestles kunstnik Kaido Olega
Merle…
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.