Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (3)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sirbi loetuimad lood 2022, IV osa
31. Jüri Saar, Oluline uurimus Putini Venemaa kohta
32. Peeter Hõrak, Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks
33. Ülo Mattheus, Elu vaimsel prügimäel
34. Katrin Tiidenberg, Läänetargutus ja ida-Twitter
35. Mariell Aren, Öökuninganna aaria pakub ikka pinget
36. Kaarel Tarand, Liiga palju sõjaraha
37. Andra Teede, Normaalselt kole film
38. Pille-Riin Purje, Harilik teatriaasta oma väheste tippudega
39. Kaarel Tarand, Punahing paelaga kaelas
40. Aveliina Helm, Kaovad väärtused, kaob kõik1 minut -
Me oleme metsarahvas hoolimata tühistamisõnadest, mis viimasel ajal selle kohta on lausutud.Kristel VilbasteMetsa tühistamissõnade tühistamine
Võime käia metsas eri radu ja jõuda pärale eri aegadel, mets ise räägib meile lõpuks, mis või kes ta tegelikult on.
6 minutit -
Koha nimi võib olla lihtsalt Koht.Kaarel TarandHipsterid ja (koha)nimed
Agraarühiskonna mikrotoponüümika asendub teenindus- ja meelelahutusasutuste nimedega, millel on potentsiaali toimida ka kohanimena.
5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi 2022. aasta laureaadid
„Mullitav kujutlus“, Jan Kaus Kiwa graafikasarjast „Metanoia“
Hanno Soans, „Kujude kaja katkestuse kultuuris“
Joosep Susi ja Andrus Oru mõttevahetus koolikirjanduse teemal
Mati Rahu, „Auhinnasadu“
Lauri Kärk Sight & Soundi kõigi aegade parimate filmide edetabelist
Stefan Peetri, „Luupainajalikud utoopiad ja emotsionaalne ajalugu“
Kerly Ritval, „Mine Kassisaba alla!“
Ivar Annus, „Vaja on kliimakindlaid ehitisi ja palju insenere“
Liis Rull, „Kuldvihmas lumekarget detsembrikuumust kuulatlemas“
Kristel Vilbaste, „Metsa tühistamissõnade tühistamine“
Taavi Pae, „Hipsterid ja (koha)nimed“4 minutit -
Sirbi loetuimad lood 2022, V osa
41. Uno Liivaku, Tõlkimise raudreeglitest
42. Tristan Priimägi, Ruben Östlund, Ka rikkad nutavad
43. Valle-Sten Maiste, Heiko Pääbo, Ukrainas ei kummardata suurt juhti
44. Kaarel Tarand, Juudi sõda
45. Sirbi laureaadid 2021
46. Pille-Riin Larm, Vilja Kiisler, Vilja vastab
47. Ülo Mattheus, Maailm pärast . . . . Ukraina sõda
48. Valle-Sten Maiste, Mihhail Trunin, Vene ühiskonna põhivektor on apaatia
49. Eneli Kindsiko Toimetused, kus on teie eetilised põhimõtted?
50. Margus Maidla, Jaanus Harro, Sola dosis facit venenum*1 minut -
Karola Karlson,ErakoguAlternatiivse doxa võimalikkusest
Kujutle lõputut, horisondita merd, millel miljonid inimesed, kes väiksema, kes suurema paadiga laineharjal hulbivad ja ellujäämise nimel vaevlevad. Kujuta ette, et tegemist on düstoopilise ulmeromaaniga, kus kellelgi ei tule mõttesse küsida, kas saaks muudmoodi, kas võimalik on ka teistsugune reaalsus. Lugejana tead oma kõrgemast vaatepunktist, et kindlasti on, ning tunned ängistust selle vaimuvaese, vastuhakuvõimetu tsivilisatsiooni üle.
Termin doxa pärineb kreekakeelsest verbist δοκεῖν, mis tähendab „näima“, „mõtlema“, „aktsepteerima“. Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu…1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Vilja vastab“, Pille-Riin Larm vestleb Vilja Kiisleriga
Johanna Ross, „Kirjanduskriitikast ja Ants Orase auhinna žürii tööst a. D. 2022“
Birute Klaas-Lang, „Eesti keelevaldkonna tulised teemad“
Tõnis Saarts, „Teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse: suveräänsus, kaitstus ja kontroll“
Tristan Priimägi, „Euroopa meistrivõistlused filmikunstis“
Rebeka Põldsam, „Ümberhindamise aasta“
„Ula hula“, Kadri Lind vestleb Annika Tedre ja Hendrik Kuusega
Art Leete, „Soome-ugri karud ja kalad“
Laurits Leedjärv, „Aasta hiljem: silmad on avanenud“
Ülo Niinemets, „Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni“
Intervjuu
teatrivaatleja Pille-Riin Purjega
arhitekti…5 minutit -
Ülo MattheusAve Maria MõistlikKohanematuse imeline ilu
Üheltki inimeselt, kes on sündinud, ei ole küsitud, kas ta on seda tahtnud. Aga kuna see on juhtunud, on tulnud selle maailmaga kohaneda, sest vastasel juhul ei jää ellu. Külmas kliimas peab kandma riideid, kuuma käes otsima varju, merele minnes kohanema mere, metsas metsa, inimeste keskel ühiskonna reeglitega. Kohanemine on ennekõike õppimine, kuidas hakkama saada.
Sageli on vastandatud kohanemist ja vastuhakku, kuid sellel vastandusel on tähendus ennekõike inimühiskonnas, kusjuures mängu tuleb…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Ilmar Raagi kahevahelmaailm“, Johannes Lõhmus vestleb Ilmar Raagiga
Jan Kaus, Viivi Luik, „Kohustuslik ja paratamatu kirjandus“
Merilin Aruvee, „Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad“
Finlandia kirjandusauhind 2022
Karin Bachmann, Mirko Traks, „Järgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad“
Intervjuu Bianka Plüschke-Altofiga
Ülo Mattheus, „Ukraina märksõnad golodomor’ist holodomor’ini“
Ülo Niinemets, „Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused“
Ester Oras, „Kas ja milleks vajame soolise võrdõiguslikkuse kava?“
Urmas Lüüs, „Olulised asjad. Tulevikku mäletavad asjad“4 minutit -
Barbi PilvreAivar KullamaaBARBI PILVRE, kommunikatsiooniekspert
1980ndate lõpul Loomingu tehnilise toimetajana töötades oli minu ülesandeks suhelda tsensuuriga. Peatoimetaja tehtud muutmis- ja kärpeettepanekutega väljatrükitud küljed tuli toimetada ühte kontorisse (nime ei mäleta), kus tsensorid neid paar-kolm päeva lugesid ja seejärel tembeldatud ja allkirjastatult tagastasid – misjärel ajakiri läks trükki. Kogu suhtlus oli meeldiv, prouad tsensorid haritud filoloogid, sooritasime ettenähtud rituaalseid protseduure kehtiva korra järgi ja teenisime oma igapäevast leiba süsteemi teenritena. Kas keegi protestis? Jah, Loomingu toimetuses…2 minutit
