Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    HEIKO LEESMENT: Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine
    Populaarsust koguva nügimise puhul on ennekõike on tegemist võimutehnoloogiaga ja selle kasutamisse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega.
    Kas riigivalitsemises saab rääkida moevooludest? Kui käsitleda populaarsust koguvat nügimist (nudge theory) riigivalitsemiseks tarviliku võimutehnoloogiana, siis võime sellest rääkida küll. 2003. aastal Cass Sunsteini ja Richard Thaleri loodud teooria on paarikümne aastaga saanud nišiteemast peavooluks. Riikide valitsuste juurde on loodud spetsiaalsed nügimisüksused ja Eestiski on…
    5 minutit
  • Kliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled
    Looduslikke kooslusi ei tohiks senisel kiirusel põllumaaks muuta.
    Piia Ruber
    ,

    Kliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled

    Vajame uusi majandusmudeleid.

    Urmas Kõljalg, Martin Zobel
    3 minutit
  • Loomade õigused ja kliima soojenemine
    Loomade vabastamise liikumine on sotsiaalse õigluse liikumine, mis lähtub sellest, et iga loom on isik, kellega tuleb arvestada ja keda ei tohi ekspluateerida.
    Piia Ruber
    ,

    Loomade õigused ja kliima soojenemine

    Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab.

    Kadri Taperson
    4 minutit
  • Kaia Sisask, tõlkija, toimetaja, Tallinna ülikooli lektor 
    Tallinna ülikool

    Kaia Sisask, tõlkija, toimetaja, Tallinna ülikooli lektor 

    Mida tähendab vabadus praegusel tervise- ja ähvardava ökokriisi ajastul? Kogu ühiskondlik debatt näib nii või teisiti keerlevat vabaduse mõtestamise ümber. Eraomaniku vabadus toimida oma metsaga oma suva järgi, maskivastase vabadus . . . . (ah, aga mis sest kõigest korrutada!). 30. augusti Postimehes ütleb katoliku piiskop Philippe Jourdan, et oma vabaduse piiramine on eelkõige armastuse tegu. Ja et on olemas ka sotsiaalne armastus. Või kui mitte nii suurt sõna kasutada, siis võib rääkida vähemalt empaatiast.…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAIA SISASK: „Pikka aega heitsin ma vara voodisse“
    Tõlkijale ei ole keerulisemat teost kui Marcel Prousti „Kadunud aega otsimas“. Hinnakem siis seda, et jõgiromaani mitu köidet on nauditaval kujul eesti keeles olemas ja lisagi tulemas.
    Marcel Proust, Swanni poolel. Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Ainola, toimetanud Kail Öhren ja Katrin Kern. Kujundanud Kail Öhren. Atlantis, 2020. 464 lk.
    „Pikka aega heitsin ma vara voodisse.“ Niimoodi algab Marcel Prousti seitsmest köitest koosnev nn jõgiromaan „Kadunud…
    4 minutit
  • Vabaduse ja demokraatia eksport  
    Peeter Vähi
    Anna Litvinova 

    Vabaduse ja demokraatia eksport  

    Juhuse tahtel sattus „Vabaduse platsi“ mõtteavalduse kirjapanek päevale, mil tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva. Ometi ei suuda mõtted püsida kolme aastakümne tagustel augustipäevadel, vaid liiguvad kaugemale. Maailma tähelepanu keskpunktis on Afganistan.  
    Seoses Afganistaniga meenub, kuidas Kabuli kesklinnas suunas USA ohvitser äkitselt kuulipilduja toru meie poole ja käratas: „Kaduge eest, muidu avan tule!“ Või teinekord, teel Bāmyāni, vihises Talibani leekkuul ööpimeduses maasturiaknast mööda mõne sentimeetri kauguselt. Miks? Kas üksnes seepärast, et mind ja mu reisikaaslast võidi pidada vabaduse ja demokraatia maaletoojateks?  
    Püüan mõista…
    Peeter Vähi, helilooja  
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Postkastis on Sirbi vahel ajakiri Diplomaatia. www. sirp.ee ootab reede keskpäeval!
    TRISTAN PRIIMÄGI : Kas Eesti filmi ootab lõpp? 
    Riina Sildos: „Eesti audiovisuaalsel valdkonnal on väga tugev sisuline potentsiaal. Kui Eesti filmi rahastusest kaob nüüd kolm miljonit, siis vajume tagasi ühte draamažanrisse „Kaks inimest pimedas toas“.“ 
    Eesti filmist on viimastel aastatel olnud juttu üsna eufoorilises registris. Olukord, kus Eesti filmid on olnud kolm korda Oscarite lühinimekirjas, oleks kümme aastat tagasi kõlanud täieliku utoopiana –…
    4 minutit
  • Kuidas vabaneda luupainajast?
    Peeter Laurits, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Hasso Krull ning Rein Raud.
    ,

    Kuidas vabaneda luupainajast?

    Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.

    Herkko Labi
    15 minutit
  • Vabadus uskuda, võimalus korrigeerida
    Maia Tammjärv
    Foto Kadri Hütt

    Vabadus uskuda, võimalus korrigeerida

    20. augustil on eriti kohane kõnelda vabadusest. Eriti minu isikul, kes ma olen sündinud 20. augustil (niisiis palju õnne mulle tänagi!). Sellega seoses meenub kohe ka üks lugu. Kui olin saanud nii (vähemalt, aga ilmselt täpselt) viieaastaseks, tekitas minus selsamal kuupäeval mõningaid küsimusi asjaolu, et ühtäkki olid minu sünnipäeval kõik Lasnamäe (ega kaugemale siis ju suurt ei näinud) hooned ehitud Eesti lippudega. Miks küll? Mu kallis ema (kel tollal oli…
    Maia Tammjärv, Müürilehe kirjandus- ja teadustoimetaja
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    HERKKO LABI: Kuidas vabaneda luupainajast? 
    Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.
    Me vajame radikaalset sõnavara ja mõttemustrite muutust. Kuidas vabaneda valitsevatest kollektiivse praktika skeemidest, kinnistunud kujutelmadest? 26.-28. augustil Viinistu Kunstimuuseumis esmakordselt toimuva Biotoopia hübriidkonverentsi eel vestlesid Peeter Laurits, Hasso Krull, Andrus Laansalu, Margus Ott ja Rein Raud.
    JAAK KIKAS: Kolmikkohtumine Peipsi ääres 
    Voronja galerii näitust võib pidada teadlaste vaateks kunstile, muidugi ühes konkreetses teadust ja tehnoloogiat peegeldavas…
    3 minutit
Sirp