Toeta

Varia

  • ,

    Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu

    Valed ja nende levimine. Üldse ei taha sellest kirjutada. Niigi suur osa paljude teadlaste tööajast kulub valeinformatsiooni kummutamisele. Lisaks on väärinfo levikust nii palju kirjutatud ja seda arutatud, et justkui võiksid kõik olla kursis ja ammu immuunsed. Loodus- ja kliimateemade puhul olen vahepeal lootnud, et huvi tõenduspõhisuse vastu tugevneb puhtalt sel põhjusel, et ka oma silm hakkab juba kuningaks saama. Aga ei. Nii tahtlik vale – desinformatsioon või tahtmatu vale,…
    Aveliina Helm
    3 minutit
  • Kliimadändid 

    Kliimadändid 

    Loomulikult on keskkonna hoidmine vajalik, kuid vahel jõuab kliimaaktivistide tegutsemine tagasi raiskamiseni. Kliimaaktivistid on nagu tänapäeva hipid või punkarid, aga nad ei kujuta ettegi, milliseid kliimadändisid maailmas ringi liigub.
    Näiteks tellis üks mu tuttav hiljuti Saksamaalt 25 kilo biodünaamilisi kartuleid. Kohale toodi need ilmselt lennukiga. Biodünaamilise põllumajanduse idee põhineb sellel, et kogu maailm on üks terviklik looduse rütmidele alluv elusorganism. Piltlikult öeldes kitsendatakse see idee ühele farmile või talule – biodünaamiline talu…
    Paavo Matsin, kirjanik ja kriitik 
    1 minut
  • 200 aastat end Eestiga sidunud tegusa mehe sünnist
    Näide August Heinrich Dietrichi seente ühest tsentuuriost Eesti loodusmuuseumis, kust nähtuvad parasiitseentega peremeestaimed.
    Jana-Maria Habicht
    ,

    200 aastat end Eestiga sidunud tegusa mehe sünnist

    ehk Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules

    Heldur Sander
    8 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ENE GRAUBERG: Kõrgharidus mcdonaldiseerumise tuultes
    Ülikoolide suured kampused kaotavad endise tähenduse ja kõrghariduse arengut hakkavad mõjutama online-ülikoolid.
    Wilhelm Humboldtile oli ülikool eelkõige rahvusliku kultuuri alustugi, mille põhiülesandeks intellektuaalse eliidi ettevalmistamine. Humboldt rõhutas teaduse ja õpetamise ühtsust ning õppimise ja õpetamise vabadust. Professorikeskne ülikoolimudel pole veel vähemalt Euroopas täielikult kadunud. Euroopa, eriti Ühendkuningriigi, kõrgharidussüsteem on olnud USAst eliidikesksem. Ühendkuningriigis oli veel kuni 1960. aastate alguseni kõrghariduses osalejate määr vaid 5% vastavast…
    5 minutit
  • Mis on loomaõiguslaste suurim saavutus?
    Kellel on loomade kannatuste suhtes silmad lahti, need, kes tõesti teavad, mismoodi loomad kannatavad, ei tohiks oma seisukohti ühiskonnale sobivamaks vormida. Pildil aasta alguse traditsiooniline rongkäik loomade heaks.
    loomus.ee
    ,

    Mis on loomaõiguslaste suurim saavutus?

    Loomade elu teeb paremaks see, kui kriitiline mass inimesi mõtleb loomadele ja muudab vastavalt teadmistele omaenda tarbimist ja valikuid.

    Kadri Taperson
    4 minutit
  • PEETER LAURITS, kunstnik
    Peeter Laurits
    Mihkel Maripuu/Postimees /Scanpix

    PEETER LAURITS, kunstnik

    Kliima soojeneb ja liustikud sulavad. Suured muutused seisavad ees. See on kindel. Kas need muutused on üksnes inimtekkelised, selle üle ma ei vaidle, sest ühelgi asjal ei ole ainult ühte põhjust. Oleme korda saatnud palju hirmsamaid asju kui süsihappegaasi emiteerimine: hävitame elukeskkondi, tekitame monokultuure, mürgitame põhjavett, jõgesid ja ookeane, paljuneme nagu viirus ja põhjustame tohutu väljasuremislaine. Oma kaevu ei või lõputult roojata, see saab täis. Kuidagi peame oma sodi kokku…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARGUS OTT: Konstruktivismi ja essentsialismi libavastuolust 
    Me ei vaja loomuse mõistet, mis jätaks varju soolise jaotuse kellakõvera äärealad, ega langema naiivsesse usku, et kõiki isiksuse aspekte saab suvaliselt ümber korraldada 
    Polariseerunud meediamullide üheks aspektiks või väljenduseks on küsimus konstruktivismist ja essentsialismist (mis vähemasti mõningais tõlgendusisi kannab edasi vana nominalism-realism paradigmat). Filosoofiliste vahenditega meediamullide vastu muidugi ei saa, aga sellegipoolest on ehk mingi kasu selleski, kui need järelemõtlemise tagajärjel kasvõi lokaalselt ja ajutiselt hajuvad.  
    Vaatlen seda küsimust soo ja soorollide…
    4 minutit
  • Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest
    Kole ja liigivaene on ainult pügatud muru. Kui lasta sel kasvada on ka muru ilus ja mitmekesine.
    Evelin Lumi
    ,

    Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest

    Liigirikkal murul on kivisillutise ees rohkelt eeliseid, sealhulgas kliimapoliitilisi, millest kasu saab mitu tulevast sugupõlve.

    Kadi Tuul
    4 minutit
  • Margus Maidla, teadusajakirjanik 
    Margus Maidla
    Erakogu

    Margus Maidla, teadusajakirjanik 

    Nooruses sai 1984. aasta vinüülplaadi pealt naerdes kuulatud Eino Baskini suurepärases esitluses sketši „Kahtlused“, kus virtuoos arutleb selle üle, mida nad küll sinna plangu taha ehitavad: tal pole kõhklusi, kuid teda vaevavad kahtlused . . . .
    Jätkates sellel motiivil tõsisemalt, siis mul ei ole kõhklusi teadlaste suhtes, kes esitavad tõendeid viimase 150 aasta kasvuhoonegaaside atmosfääri heite inimtekkelisuse kohta. Kui ma aga loen meie põhikooli 7. klassi ajalooõpikust lõiku: „11.–13. sajandil oli Euroopa kliima…
    1 minut
  • Kohtupidamine looduse üle vilja ei kanna
    Padur ehk marš on paduranna kõrgem soolalembeste taimedega mudane osa, kuhu meretõus ulatub harva. Pildil Bride Brooki padur USAs.
    Alex756 / Wikimedia Commons
    ,

    Kohtupidamine looduse üle vilja ei kanna

    Romaanis „Kus laulavad langustid“ ületatakse mahlakate looduskirjeldustega sentimentaalsuse ja krimikirjanduse karid.

    Triin Lees
    4 minutit
Sirp