Ma ei taha väita, et Valdur Mikita valetab, aga ma ei usu, et mööda metsa konnates on võimalik mõelda. Pärast aastaid kestnud teadustööd tuleb tõdeda, et personaalne empiiriline kogemus implitseerib vastupidist. Teisisõnu: olen kade, sest mina nii ei oska. Isegi tsiviliseeritum keskkond ja asfalteeritud tänavad ei aita, kuigi peaks olema heade mõtete linn. Mina mõtlen hoopis umbses toas ja ainult siis, kui valgel laual on arvutis Word.
Ainult siis, kui ma…
Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda mõjutada, et ma hoiaks teda.
Mu hommikud ja õhtud lõppevad kehaga. Miks ta valutas nüüd? Kas ta valutab homme? Mina olen see, kes teeb asju, käib kohtades, naudib, aga keha on see, kes valutab. Mõnikord valutab ta taamal, teinekord…
„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga
Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest
Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“
Finlandia romaaniauhind 2024
Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal
Agnes Neier, „Mida me kardame?“
Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga
Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“
Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma“
Kristiina Malm-Olesk vestles helilooja Alisson Kruusmaaga
Anni Martin aasta puitehitistest
Merle Karro-Kalberg vestles disainer Dan Mikkiniga
Madis Vasser,…
1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja küsib: „Kuidas ta küll oma keha niimoodi hoiab? See võib ju viga saada!“ Tõesti, mõtlen hirmunult, keegi võib ju kotile otsa koperdada ja näiteks mu jalaluu murda . . . .
Sama päeva õhtul laman operatsioonilaual, päriselt, minu keha kohale kummardub…
„Oo, betoon!“, Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Oliver Soometsaga
Margit Mutso vestles värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männiga
Aimar Ventsel, „„Heade venelaste“ kunst“
Andrei Liimets vestles Briti dokumentalisti James Jonesiga
Alari Purju, „Institutsioonid ja majanduslik edenemine“
Hent Kalmo, „Kasvuraskused. Pikk vaade“
Priit-Kalev Parts, „Energiaüleminekuist nüüd ja muiste“
Maarja Grossberg-Kuusk ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Dmitri Vinnikov, „Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks“
Pille-Riin Larm vestles Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuhi Marja Undiga
Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2024
Reet Hiiemäe, „Kadri metamorfoosid“
Aurora Ruus, „Muusikast mineviku ja tuleviku…
4 minutit
Euroopa vähemusuuringute keskuse (ECMI) direktor Prof Vello Pettai juhtis 26. septembril Riias avalikkusele suunatud aruteluringi vähemusmeediat puudutava poliitika teemadel. Eestist osales arutelus kultuuriministeeriumi ühise inforuumi nõunik Oksana Talisainen.
Poolteist aastat tagasi kukkus köögipõrandale tumepunase jaapani teekannu savist kaas. Ikka just selline haruldus, mida olin otsustanud hästi hoida, kasutada vaid erilistel puhkudel (iga päev) ja mis tagatipuks ei olnud üldse minu oma. Korjasin killud ja killukesed köögipõrandalt kokku ning panin salvrätiku sisse. Äraviskamine ei tulnud kõne allagi, terveks teha ka ei osanud. See nutsak seisaks kusagil sahtlipõhjas veel tänase päevani, kui ma ei oleks juhuslikult avastanud kintsugi’t (金継ぎ) –…
„Hallalasid kaardistamas“, Andrei Liimets vestleb Madli Läänega
Film toob Juhan Liivi varjust välja ehk „Vari“ õpetaja vaatenurgast
Lauri Kärk, „Otar Iosseliani ajaloo allakäigutrepil“
Kalle Käsper, „Hüvasti, vene autori preemia!“
Milo Rau, „Kuidas vastupanu osutada?“
Epp Annus, „Donald Trump – probleem või õnnistus?“
Hannes Saarmets Ladina-Ameerika keerulisest identiteedist
Ragne Kõuts-Klemm „Euroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias“
Johanna Helin, „Kas Eesti hariduspoliitikas on ruumi maailmaharidusele?“
Carmen Helene Raudmets, Halliki Harro-Loit, „Vilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?“
Merle Karro-Kalberg vestles Hollandi arhitekti Reinier de…
Kõvas tormis vastutuult seistes võib end tuule suunas kaldu lasta, peaaegu planeerida ja end linnuna tunda, kujutluses puulatva tõusta või drooni kombel metsa kohal lennelda. Metsaomanik saab kehalise kogemuse alles siis, kui tuul on vaibunud. Tormi tagajärg on murdunud oks või puu. Halvemal juhul laastab maru tukakaupa, muutes läbimatuks teed ja sünnitades esialgu läbimatuid häile.
Päästeamet õpetab – ja õigesti –, et igaüks peab loodusjõu ootamatute vägivallasööstude vastu valmistuma, varuma toitu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.