Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (3)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
TÕNIS SAARTS: „Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga ülikoolidesse paigutatud nael teenib päris kenasti tagasi.
Avalikes debattides kõlab aeg-ajalt väiteid, et sotsiaalteadused, nagu sotsioloogia, riigiteadused, antropoloogia, demograafia jne, on kasutud ning selliste pehmete poolteaduste rahastamist tuleks riigil senisega võrreldes kõvasti koomale tõmmata. Nii jätkuks rohkem ressursse meie majandust tegelikult turgutavatele täppis- ja loodusteadustele, millest sõltuvad innovatsioon ja…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
MIKAEL RAIHHELGAUZ: Slaavi-eestlase valikud
Eesmärk pole süvendada lõhesid või tekitada uut vastandumist, vaid laiendada eestluse mõistet, ajakohastada arusaama rahvuslikest huvidest.
„On tiblad ja on venelased.“ See oli õpetaja vastus lennukaaslasele, kes avaldas kahtlust kohalike venelaste lojaalsuses. Edasine jutt oli samuti korrektne: venelastel on veel säilinud austus mundri vastu, mistõttu on nad ajateenistuses agarad; ka venelane võib olla Eesti patrioot – Igor Kopõtin on suurepärane näide; rahvus ei määra ideoloogiat jne. Jäin tollal…4 minutit -
Metsapoleemika teisel aastal purunes hüpotees, et poleemika lahenemist takistab puudulik suhtlus. Möödunud aasta peamised kokkupõrked polnud seotud võimaluste vähesusega, vaid metsade üle otsustava kapseldunud võimuga, kellele on ka avalikkuses ilmumas konkreetsete inimeste näod.Anneli PaloMetsapoleemika teine aasta: rägastiku võim
Kaks aastat väitlusi Eesti metsade tuleviku üle on pannud pettuma need pealtvaatajad, kes ootasid tõe võidukäiku, kiireid poliitilisi lahendusi, ajakirjanduse jahtumist või osalejate leebumist.
12 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel Diplomaatia.
MIHHAIL TRUNIN: Rõõm olla välismaalane kodumaal
Praegune Moskva on Euroopa originaalide hiiglaslik burleskne, groteskne koopia.
Sissejuhatuse asemel olgu seekord väike tsitaat. Jelena Skulskaja romaanis „Piiriarmastus“ on öeldud: „Niiviisi võib kogu ajaloost teha narrimängu: Peeter [Esimene] ehib kuuske, Katariina Suur laulab kupleesid“.
Minu viimase kahe aasta Moskva-kogemus sarnaneb seesuguse bufonaadiga.
Kujutagem endale ette Daniil Harmsi või tollesama Skulskaja romaani vaimus teatristseeni.
Puškin. Seisab üksinda keset lava. Erutatud. Silmad põlevad, nägu tuhm, tumepruunid bakenbardid. Hanesulg…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
OTT KARULIN: Pargid ja peod
Kultuuripealinnaks nimetamine ei tähenda aasta läbi kestvat festivali, vaid on linna arengukiirendi.
Eesti linnadel on jäänud veel veidi rohkem kui kolm nädalat, et esitada oma taotlus saamaks 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Taotlusi hinnatakse kuues kategoorias, sh linna pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine. Selle puhul võetakse hindamisel arvesse nelja tegurit: kandidaatlinnal on taotlemise ajal olemas kultuuristrateegia, mis hõlmab meedet ja sisaldab kava kultuuritegevuse jätkamiseks pärast tiitliaastat; kava kandidaatlinna kultuuri- ja…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
MART KALM: Kunstiakadeemia tee uude koju
Pikisilmi oodatud uue õppehoonega kolib kool tagasi kokku, et taastada enam kui sajandivanuse kunstiõppe sünergia.
104. õppeaastat alustab kunstiakadeemia oma uues majas. See on erakordne ja pidulik päev, sest on täitunud põlvkondade unistus. Mitte ainult kunsti-, arhitektuuri- ja disainiinimeste põlvkondade, vaid kõigi haritud eestimaalaste unistus, kes on tahtnud, et nende riik oleks täisväärtuslik, mis tähendab korras majanduse ja kindla riigikaitse kõrval õitsvat kultuuri, sest ilma kunsti…4 minutit -
Kui tuleb tahtmine tarbida, siis valigem mõttetu nipsasja asemel kultuur. Saastab vähem. Pildil tundmatu kunstniku teos Ahrenshoopi kunstnikeküla rannas.Piia RuberSaastamise olemus
Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.
8 minutit -
Sel reedel Sirbis
PEKKA GRONOW: Karutapja tagasitulek
Kuigi Läti ja teiste Balti riikide 1988. aasta otsustavad sündmused olid poliitilised, lisasid poplaulud ja -festivalid neile tähtsa mõõtme.
1987. aastal oli Nõukogude Liidus juba kaks aastat liigutud glasnost’i, avalikustamise ja sõnavabaduse suunas. Vene füüsik Andrei Sahharov oli eksiilist Moskvasse naasnud, tema seni keelatud raamatud olid avaldatud. Riiklik plaadifirma Melodija hakkas massiliselt välja andma Ameerika ja Briti rokiplaate ning 1987. aasta oktoobris tõi Kesktelevisioon välja saate „Pilk“ („Vzgljad“),…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
EERO EPNER: Näitlemine autentsuse ajajärgul
Kõigile kehtiva tõe otsimise kõrval võib näitleja eesmärk olla ka teadlik ambivalentsuse külvamine.
Olen aastate jooksul pidanud teatris tegema aeg-ajalt ekskursioone maapiirkondadest saabunud õpilasrühmadele, tutvustama hoonet uudishimulikele, luurama majja tunginud varga järel, kes hiilib minema näitleja ülikonnaga või − nagu teatris ikka − on juhtunud, et pärast etendust, kui ainuke järelejäänud valgus on roheliselt kumav hädaväljapääsu sildike ukse poole jooksva mehikesega, tuleb pärast viimast hetke teatrisaalis kõndida…3 minutit -
Mati Talvik 11. IV 1942 – 25. VII 2018
Mati Talvik lahkus meie seast 25. juulil 2018.
Ta sündis siia maailma 1942. aastal, ajal, mil televisioon oli Eestis alles tundmatu. Ometi sai ta kaasa kõik omadused, mis teleajakirjanikule vaja. Ta oli selleks tööks sündinud.
Mati Talvik töötas Eesti Televisioonis 50 aastat. See oli tema ainus töökoht. Teist nii kaua töötanud ajakirjanikku ETVs ei ole. Televisioon teeb tuntuks, televisioon teeb kuulsaks. Talvik on olnud osaline paljude inimeste kuulsaks saamisel.
Mati Talvik oli…2 minutit
